Praeguseks kahjuks varastatud
Kõik sai alguse sellest, et eelmisel kevadel tegi üks tuttav ettepaneku ära osta tema Pontiac. Nii ma ta siis enda hoolde võtsingi. Väike kartus oli muidugi ka, et kas rahakott
vastu peab. Olin ju minagi kuulnud müüte varuosade kosmilistest hindadest ja
meeletust kütusekulust. Peale esimest pikemat sõitu ja väikeseid arvestusi oli põhjust
maha rahuneda ja meeldivalt üllatuda. Minu 2,5-ne võttis trassil 8-9l/100-le ja linnas 10l/100-le.
Seda juttu ei uskunud muidugi paljud euroopa ja jaapani autode omanikest sõbrad.
Noh ja oma asi, ärgu uskugu. Varuosadega on sama lugu, et ega nad rohkem maksa kui
keskmistel eurooplastel või japsidel ainult igat juppi pole kohe laost võtta. Aga kahenädalase
ooteajaga on kõik saadaval. Seejuures suured tänud Top-Parts´i
tegelastele kes on igati viisakad ja arusaajad inimesed.
Parema ülevaate saamiseks on siin põgusalt juttu mudeli ajaloost.
Nii nägi auto välja alguses
Nagu näha oli katki esiklaas mis saigi esimesena vahetatud.
Muud jupid kaasaarvatud mootor 2,5l neljane rida olid olemas.
Kapott sai võetud ühelt teiselt Pontiacilt. Puudu jäi ainult bamperi pealne iluliist.
Vasakpoolne suunatuli mis oli ka väheke räsida saanud õnnestus endal
käepäraste vahenditega ära parandatud kokku liimitud.
Sai alustatud eeltööga, et auto ära värvida.
Ja see on Arvi. Õnnelik, et saab sellist toredat autot lihvida. Ja lihvida tuli kõvasti. Aga kuna Arvi on sellel alal spets siis edenes asi suht jõudsasti.
Selline näeb siis välja kapotialune. Mootor on 2,5l neljane rida monopritsung.
Kui väntvõlli kaelatihendid ära vahetada püsiks õli ka kauem sees.
Paberite järgi on võimsuseks 67kw ehk 87hj mis tundus kahtlane, sest
eelmine omanik teadagi ei soovinud palju kindlustust maksta. Peale vähest uurimist selgusid sellised andmed:
99hj/4800 rpm ja 183Nm/3200. Kovi diam/käik on 101,6/76,2. Tippkiirus 160 km/h ja 0-100 13,0 sek.
Sellegipoolest on plaan mootor võimsama vastu vahetada.
Soovitavalt V6.
Teha tuli ka kõvasti elektritöid, sest tuled olid valesti ühendatud.
Kuna pirnid olid kõigil neljal tulel läbi põlenud oli keegi tarkpea
neile taha augu lõiganud ja uued pirnid silikooniga sisse valanud.
Kasu sellisest tegevusest loomulikult null!
Nii näeb auto välja praegu. Muide see oranzikas-punane laik auto kapotil ei ole maaling vaid mingi peegeldus. Ei hakka autot sodima! Väljanägemise parandamiseks oleks muidugi korralikke
valuvelgi vaja. Kuna viimased on aga mingis üsna vähekasutatavas mõõdus (5x100???)
siis on need siiani puudu.
Sügiseks oli auto enam vähem korras. Pildil koos pojaga.
Hiljaaegu sai siis doonorautoks ostetud üks Pontiac Grand Prix aastast 89.
Masin ise on seest tühjaks põlenud aga mootor, sillad ja muu salongi mittepuutuv korras. Lähiajal tuleb seega siis ette võtta mootori vahetus. Grand Prixil on peal 2,8l V6. Lisaks saab alla korralikud 15" Pontiaci originaal valuveljed.
Peale seda kui ilusad lillad paberid olid omanikku vahetanud ja masin treilerile lohistatud.
Selline ta siis välja näeb. Esimene ja tagumine ots on veel päris kasutatavad
Mootor on 2,8l V6 multiport injection. Võimsust peaks arendama kuhugi 130hj kanti.
Minu
e-mail
Sodi
|
Nii nägi auto välja alguses Nagu näha oli katki esiklaas mis saigi esimesena vahetatud. Muud jupid kaasaarvatud mootor 2,5l neljane rida olid olemas. Kapott sai võetud ühelt teiselt Pontiacilt. Puudu jäi ainult bamperi pealne iluliist. Vasakpoolne suunatuli mis oli ka väheke räsida saanud õnnestus endal käepäraste vahenditega ära parandatud kokku liimitud. |
Sai alustatud eeltööga, et auto ära värvida. |
Ja see on Arvi. Õnnelik, et saab sellist toredat autot lihvida. Ja lihvida tuli kõvasti. Aga kuna Arvi on sellel alal spets siis edenes asi suht jõudsasti. |
|
Selline näeb siis välja kapotialune. Mootor on 2,5l neljane rida monopritsung. Kui väntvõlli kaelatihendid ära vahetada püsiks õli ka kauem sees. Paberite järgi on võimsuseks 67kw ehk 87hj mis tundus kahtlane, sest eelmine omanik teadagi ei soovinud palju kindlustust maksta. Peale vähest uurimist selgusid sellised andmed: 99hj/4800 rpm ja 183Nm/3200. Kovi diam/käik on 101,6/76,2. Tippkiirus 160 km/h ja 0-100 13,0 sek. Sellegipoolest on plaan mootor võimsama vastu vahetada. Soovitavalt V6. |
Teha tuli ka kõvasti elektritöid, sest tuled olid valesti ühendatud. Kuna pirnid olid kõigil neljal tulel läbi põlenud oli keegi tarkpea neile taha augu lõiganud ja uued pirnid silikooniga sisse valanud. Kasu sellisest tegevusest loomulikult null! |
Nii näeb auto välja praegu. Muide see oranzikas-punane laik auto kapotil ei ole maaling vaid mingi peegeldus. Ei hakka autot sodima! Väljanägemise parandamiseks oleks muidugi korralikke valuvelgi vaja. Kuna viimased on aga mingis üsna vähekasutatavas mõõdus (5x100???) siis on need siiani puudu. |
|
Sügiseks oli auto enam vähem korras. Pildil koos pojaga. |
||
|
Hiljaaegu sai siis doonorautoks ostetud üks Pontiac Grand Prix aastast 89. Masin ise on seest tühjaks põlenud aga mootor, sillad ja muu salongi mittepuutuv korras. Lähiajal tuleb seega siis ette võtta mootori vahetus. Grand Prixil on peal 2,8l V6. Lisaks saab alla korralikud 15" Pontiaci originaal valuveljed. Peale seda kui ilusad lillad paberid olid omanikku vahetanud ja masin treilerile lohistatud. |
Selline ta siis välja näeb. Esimene ja tagumine ots on veel päris kasutatavad |
Mootor on 2,8l V6 multiport injection. Võimsust peaks arendama kuhugi 130hj kanti. |
Minu
e-mail
Sodi