Näed üht lille veel mu aias
Üht kildu suveteel
Naerad sügistuule käes
Kõik mõtted murest viib.
(Refrään:)
Sinu silmis suve erksat rõõmu näen
On mu soov, et nii alatiseks jääb
Usu kord, kui ütlen nii.
Ei ma muuda sõnu siis, eales, eales.
Näed üht lille veel mu aias
Ta värv su värviks saab
Sinu päikseline naer
Uut soojust kannab taas.
Refrään (bis)