| Naljaga pooleks.... |
| *** Maa peal seistes vaatad sa MAHA ja Kuu peal k�kitad KUHU ning P�ikesel olles piilud sa P�HE, kuid sinna sa ilmselt ei l�he, sest P�ike on p�rmist ja Kuu on juust - just selline sort, mis sulab su suus, kuid pole seal �htegi hiirt ega rotti, sest muidu nad pistaksid juustu k�ik potti ja teeksid fond��d, tundmata s��d, nii p�eval kui ��l nad oleksid t��l - see oleks ju �el, oleks Kuu nagu s�el - t�is auke ja k�ike, nagu praegu on P�ike. *** �� musta maskiga varjab kahe armunu arglikku pilku. Ma praegu panen just kirja: "�ks mees p��ab magedat silku." TIBUP�EV Keskhommikuses p�ikeses seal keegi �rkab muna sees. Ta toksib, sebib, saputab. end kitsikuses raputab, Siis vabaneb ja v�lja poeb - see on �ks kuldne tibupoeg. Ta vaatab - maailm n�nda suur, ehk teeks �ks �mberilmatuur? Ta sammud algul kohmakad, ta k�igub, taarub, komistab, kuid ei kukugi ta nokali, ta r�ndab terve minuti. On n�nda palju n�ha siin, et tuleks teha veel �ks tiir, kuid v�simus tal jalgu kipub, ta ema juurde koju kipub. Ta koju j�udes jutustab, mis n�gi suures maailmas. Tal tekkis tuhat k�simust, mis ootavad k�ik vastamist. "Kas see suur ja kollane seal �lal on mu vennake?" "See p�ike on, mis soojendab." Nii vastab talle emake. "Kuid seal, kus ulatub mu silm, kas seal on teine maa ja ilm?" Kuid siin ei ema vastust tea, ta nukralt raputab vaid pead: "Mis teispool kanaaeda on, ehk seda teab vaid vana konn. Siit v�ljas pole k�inud ma ja ega vist ei taha ka." Kuid tibu j��bki m�ttesse ja m�tleb ennast �htusse, siis uni viib ta lendama ja laia ilma r�ndama. N�eb unes metsa, merd ja maad. kuid �rgates k�ik unustab... |