| Mis v�rvi on armastus? |
| *** Koos �le vikerkaaresilla, k�sik�es ja naerul suu, k�nnime kord koos ka meie. saatjaks h�bedane kuu. L�hme sinna, kuhu meri oma lainelapsed viib, kuhu tuul teeb oma pesa, kuhu uinub pilvesiil. Sinna, kuhu mure tulla mitte iialgi ei saa, sinna, kus k�ik p�iksekiired valgustavad kaunist maad. L�hme sinna, kus me v�ime jalutada k�sik�es, sosistada kauneid s�nu, kuulajaiks vaid k�rged m�ed. See on maa, kus sinij�rved peegeldavad vikerkaart, millest tulime kord �le - see on unistuste saar. Iga tera valges liivas, iga lehekene puus, laulab vaikselt oma viisi, milles iga noot on uus. See on paik, kus uinuda v�in rahus sinu rinnal ma ja ei p�lga mind sa �ra, ainult �rnalt armastad. *** ��mustas taevas on t�hed, kaunid kui see �� ja sina. L�bi kastese rohu sa l�hed ja ei tea, et kuskil olen mina. Oma m�tteis ma h��an sul j�rgi - ehk kuuled mu m�tete h��lt, mis on igatsemise v�rvi ja tulevad s�dame seest... Jah, kas kuuled mu h��du, mu h��letuid, tasaseid palveid? Kas sa m�istaksid �ldse mu p��du jagada tundeid sul heldelt? Kuid siis sa seisad ja vaatad... Sa kuulsid! Ma tunnen, ma tean! Siis mu pilku vaid hetkeks sa kohtad. Oh, ei tea, kas oli see hea? Kuid sinu silmade s�ra, su s�nade piiritu arm peletab kahtlused �ra, muutub leebeks elu nii karm. Ma vaikides t�htedelt k�sin: "Kas see ongi armastus?" * |