| Aja laul |
| On �ks tee, nii pikk ja l�putu, vahel on see hell ja vahel armutu. See on Aeg, mis unustada aitab ja valust hirmul hinge paitab. Vahest on ta �nnet�ht, vahel mures��st. Vahest on ta meenutused unetumast ��st, kord on tema elu, teisal j�lle surm, vahel h�ljub �mber aja kummaline hurm. Aeg kurbi saladusi hoiab k�lma k�ega ning �nnetumaid lohutab saatusliku v�ega. Vahel aeg on l�hike, vahel j�lle pikk, kuid alati on ta �ks m��deteta igavik. Aeg on see, mis kaotab, kuid tagasi ei too ja h�vitab ja laastab ja s�nnitab ja loob. Las tuleb ta, et leevendada valu - neid kuumi pisaraid ma kaua k�ll ei talu. Las j��da k�igest meeldiv m�lestus, las j��da r��mus vaid ja mingu kurvastus. Kuigi kuskil hingesopis ikka hingab valu, ma tean, k�ik ununeb, kui vaid seda palun. |