 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
|
 |
| PAPILLON JA PHALENE Kodumaa: Prantsusmaa/Belgia L�hike t�u ajalugu: t�u ametlik nimetus on Epagneul Nain Continental Papillon et Phalene. T�unimetused puudutavad sama t�u kahte varianti, kes erinevad omavahel ainult k�rvade hoiaku poolest. Papillon on prantsusekeelne nimetus ning t�hendab liblikat ning papilloni k�rvad ja ilme meenutavadki liblika tiibu. Phalene rippuvad k�rvad meenutavad ��liblika tiibu ning sellest ka t�u nimetus - t�lkes ��liblikas. K��busspanieli peeti Kesk- ja L�una-Euroopas kuningakodades �ukonnakoerana ning kujutati paljudel maalidel, eriti kuningannade ja k�rgete aadlidaamide portreedel. Tavaliselt maaliti rippuvate k�rvadega varianti. Kikkisk�rvalisust seletatakse mutatsiooniga. Juba 1500-1600. a. maalidel oli kujutatud ka kikkisk�rvalisi k��busspaniele. T�nap�evase papilloni esivanemaks peetakse 1914.a. s�ndinud kikkis k�rvaldega Gaminit ja 1919.a. s�ndinud Lilyt. Prantsuse Kennelklubi registreeris esimese papilloni 1919.-ndal aastal, see oli Belgias s�ndinud Champion Bellotte. T�nap�eval on papillon rohkem levinud, phalene on haruldasem.. T�u aretuses on edukamateks maadeks Rootsi ja Inglismaa. Populaarne on t�ug ka USA-s, Jaapanis ja Soomes. Eesti esimene papillon oli Rootsist 1993. aastal toodud Est V Ch Sontinis Topaz (Pierosas Nitro-Carovers Unni), valge-mustaga isane. L�tis, Leedus ja Venemaal on m�ned �ksikud papillonid ja phalened. �ht-teist t�ukirjeldustest: Papillon ja phalene on elegantsed k��busspanjelid rikkaliku ja kauni karvkattega. Kutsikap�lves on papillonid ja phalened elavad, vallatud ja �ppimisv�imelised. T�iskasvanult muutuvad nad rahulikumaks, s�ilitades reipa ja l�busa iseloomu. T�ud on kergesti koolitatavad ning nendega v�isteldakse agility�s jm. Papillon ja phalene armastavad v�ga v�ljas joosta, kuid halva ilma korral lepivad ka l�hemate jalutusk�ikudega. Karvahooldus ei ole keeruline. Karvapulste v�ib tekkida k�rvade pikkadesse karvadesse ning �p�ksikarvadesse�. Koera peaks harjama kord n�dalas ning pesema alati, kui koer on m��rdunud, kindlasti aga peaks pesema korra kahe kuu tagant. Pesemisel kasutatakse pehmet sampooni, balsamit ning kuivatatakse f��niga. Papillon ja phalene on k�llaltki terved t�ud. P�rilikest haigustest esineb p�lvenihestus (luxatio patellae) ja PRA (progreseeruv silma v�rkkesta k�hetumine). Haigeid koeri ei soovitata aretuses kasutada. Kutsikate arv pesakonnas on keskmiselt 3 ( 1-7). Pea: kergelt kumerdunud kolju, vaevalt m�rgatav laubavagu, sirge nina, h�sti r�hutatud �leminek otsmikult koonule. Koon peaks olema 1/3 pea pikkusest. V�ike must ninapeegel, tugevalt pigmenteerunud mokad, �hukesed ja kuivad. Silmad: �sna suured, tumedad ja v�ljendusrikkad, mandlikujulised, silmalaugude ��red mustad. K�rvad: suured. K�rvalesta sisenurk moodustab ligikaudu 45 kraadise nurga kolju �laliini suhtes. Ei tohi olla t�iesti p�stise asetusega. K�rvade sisek�ljel �huke ja laineline karv. V�lisk�lg on kaetud pikkade karvadega, nn. narmastega. Phalene k�rvad peavad olema samasugused, kui papillonil, ainult k�rvajuurelt murdunud. K�rvad ei tohi olla p�sel kinni vaid asetuvad nii, et k�si mahub vahele. Papilloni ja phalene kutsikate k�rvad on kutsikap�lves �htemoodi lontis. M�ne papilloni k�rvad l�hevad esimeste n�dalatega kikki, teistel juhtub see m�rgatavalt hiljem, tavaliselt on k�rvad saanud �ige asendi peale hammaste vahetumist. Papillone ja phalenesid paaritatakse omavahel FCI maades (v.a P�hjamaad), Inglismaal jm. Kahe papilloni samas pesakonnas v�ivad s�ndida nii �hed kui teised. Pole harv juhus, et phalene-paaril s�nnivad ainult papillonid. Vajadusel tehakse k�rvade asendi p�hjal esimesel n�itusel t�u muutmine. Hambumus: k��rhambumus. Kael: keskmise pikkusega, elegantselt kaardunud. Keha: lai ning s�gav rinnakorv h�sti kumerdunud roietega. Sirge selg, j�uline, kergelt kumer nimmeosa, m�nev�rra �lespoole hoiduv k�hujoon. Jalad: hea nurga all �lad ja �lavars, sirged, paralleelselt asetsevad jalad, k�llaltki peen luustik, mis siiski ei j�ta n�rka muljet. Heade nurkadega tagajalad. K�pad: pikad nn. j�nesek�pad. Varvaste vahel rikkalik karvastik. Saba: k�rgel asetsev ja kaetud pikkade ilusate sulgjate karvadega. Hoidub k�rgele, kaardub �le seljajoone. Saba ei tohi lamada seljal v�i hoida r�ngasse. Liikumine: elegantne, uhke ja vaba. Karvkate: koosneb ainult pealiskarvast, aluskarv puudub. Rikkalik, l�ikiv ja lainjas, tugev ja siidjalt helklev. Pea peal, ninal, jalgade esik�ljel ja kannaliigestest allpool on karv l�hike. Kehal on karvkate keskmise pikkusega, pikem kaelal ja reite tagak�ljel, kus on nn. p�ksid. Soovitav karvapikkus on turjal v�hemalt 7,5 cm ja sabal 15 cm . V�rvus: K�ik v�rvused on lubatud, kuid p�hiv�rviks on valge. Kehal ja jalgadel peab valge olema �lekaalus. Peas on soovitav valge triip, kuid selle puudumine ei ole viga ning seda ei karistata hinde alandamisega.Tavalised v�rvused on valge-must, valge-punane ja kolmev�rviline (valge-must-pruun). Ideaalsuurus on isastel 25-28 cm, emastel 24-27 cm. N�itustel kaalu j�rgi r�hmitamine ei ole P�hjamaades kasutusel. H�lgavad vead n�itusel:1)Helepunane v�i -laiguline ninaots. 2)Ala- v�i �lehambumus nii suurel m��ral, et l�ikehambad ei puuduta �ksteist.3)Halvatud v�i pidevalt n�htav keel.4)Puuduvad munandid5)Puremine.6)K�rgus �le n�utava. Koer �leni valge v�i ilma valgeta. Papilloni n�ituseks ettevalmistamisel tuleb ta n�ituse eelsel �htul kammida ja sampooniga pesta. Eriti hoolikalt tuleks pesta k�rvakarvad. Sampoon ei tohiks karva kuivaks muuta. Kasutatakse palsameid, mis teevad karva siidisemaks, liibuvamaks ning oleksid antistaatilised. F��ni all tuleb kammida karva suunaga allapoole, et karv liibuks vastu keret, mitte aga ei j��ks lendlevaks ja kohevaks. Karv kammitakse seljal ja sabal kahele poole lahku. K�hule, jalgadele ja sabale v�ib panna puudrit, mis tuleb enne n�ituseringi minekut v�lja kammida. K�mbla tagaosal, kannal ja p�ka all l�hendataks ja tasandatakse karvu, kui need on liiga pikad ja harali. K��ned kasvavad k�llalt ruttu, �ra ei tohiks unustada ka esik�ppade lisavarba k��ne l�ikamist. Hambad tuleb hoida hambakivist puhtad, sageli on hambakivi p�hjustanud varase hammaste v�ljalangemise. N�itusel hindab kohtunik papilloni nagu k�iki teisigi k��bust�uge laua peal. Koera tuleb harjutada laual seisma. Samuti peab koer oskama vabalt liikuda ning n�itusekirjelduse tegemisel rahulikult ja esinduslikult seisma. Euroopa maades esitatakse koera tavaliselt vabalt, Ameerikas aga hoiab p�lvele toetuv esitleja koera ise hoiakus- toetab saba ja pead. Saba peab olema n�ituseringis liikudes seljal, kui koer selle langetab tuleb teda ergutada, kui saba ei ole seljal, siis j�rgneb hinde alandamine. T�uliselt �ige, elava ja s�deleva iseloomuga papillon ei v�iks seista tuimalt ja kivistunult, samas muidugi peaks ta olema piisavalt kuulekas. |
|
| T�ukirjeldus |
|
|
 |
 |
 |