31 Diciembre 2002

Juchari uantakua

Jimini niraxati uantakua P'orhe,
tampitampitskapaxati,
xanarasinti, xanarasinti,
erankusintiksi ka teresamurasintiksi.

Karurikaruri jasi iámu iurhutsitini,
uantaniatani ísi jukanarhitini,
mintsitani p'ameniparhini,
jimpoka imeeri uap'eechaksi jurak'uska.

Jo, imeeri uap'eecha nirastiksi chuman turhisi uantakuani
isi uantaparini éski ima sántaru sési jásiska,
eski ima sántaru uapuru ísi jámasinka,
eski imani takukukateecharhu isiksi patsasinka.

Isi uantasinti P'orhe uantakua:
Nák'ini ji úk'i pirekueechani arhiani
ka iurhitskirhiichani mintsita p'arhíp'arhitakuani
nák'ini ji úk'i uantantskueechani uantaantani
ka uénhikua ampe arhiani.

Jimini niraxati uantakua p'orhe.
tataka sapichuni ma exesinti ka uantap'asinti,
tataka sapichu kurhamarisinti,¿T'ú néski?
ji jinteeska uantakua P'orhe, ¿Anti t'urini mítiski?

Jo mítiskakini ka karasinkakini
juchiiti taati k'éririni mítitarasti.
Uantakua P'orhe kuauntasinti
ka tsípikua jukanarintasinti.

Eratsintasinti ka ísi uantasinti:

Juchiiti nimakuechat'sini mitisti
pékaxamuni nótkini uariaka,
pékaxamuni méntaruni uéntaaka kuauntani.

 

Nuestra palabra


Ahí va nuestra palabra
va tambaleando,
camina, camina,
la ven pasar y se ríen de ella.

Como pordiosera, toda anémica
con la tristeza en el rostro,
con el dolor en el alma,
porque sus hijos la abandonaron.

Sí, sus hijos se fueron con la palabra de España,
argumentando que ella es más hermosa,
que ella viaja por muchos lados
y que la guardan en hermosos libros.

Así habla la palabra P'urhepecha.
Pero si yo también puedo cantar
y a las doncellas les deleito el corazón,
pero si yo también narro hermosos cuentos
y declamo bellas poesías.

Por hay va caminando nuestra palabra,
mira a un niño y le habla,
El niño le pregunto, ¿Tú quién eres?
yo soy la palabra P'urhepecha, ¿ o acaso me conoces?

Sí, te conozco y te escribo,
te conozco por mi abuelo,
la palabra p'urhepecha recobra su belleza,
y su rostro de felicidad se llena.

Medita y expresa,
mis nietos me conocen,
creo que aún no moriré,
creo que volveré a lucir hermosa.


Eratsikua

Isi éski xúma na mípanarhikuk'a juátani,
ísi mípanarhikutixati juchari eratsikuani,
juchari eratsikua xanarasinti,
uátatakurhisinti, apintusinti
ka ménchani uekanintasinti.

Xanarasinti ísi,
ménchani karhanarikusinti,
ménchani ts'uruasinti
ka ménku kénikuarhu nianterasinti.

Enka jauara'ka xúma iauani pakarasinti,
ampanaskasinti ka exesinti nanimanka jaka,
eratsikua jauarasinti, kitinarhisinti,
ka ísi uantasinti.
¿Nanisini jaki?
¿Nanisini nirak'i?
¿Ampesini uékak'i?
¿Ampesini jirinhantak'i?

Uantakua jimini jarasti, k'uintaskaxati,
eratsikua tsinharitasinti ka kuramarisinti
_¿Amperi úxaki? Antirisi k'uintaskani jaki.
Uantakua mókukusinti. _T'únkini erontani.

Exespkakini enkari mirinkuani jinkoni nípka,

erontaskakini,kuatantaspka ia,
ka ísi uantaspka, pékaxamu nótaru junkaaka ia,
jóperi junkaskari, ju jirinhantani juchari xanharuni.

 

Pensamiento

Así como las nubes cubren a la montaña,
así se cubre nuestro pensamiento,
nuestro pensamiento camina, choca y tropieza
a veces al abismo cae.

Camina así,
a veces, sube a la cima,
en ocasiones resbala
y llega hasta asta el fondo de la barranca.

Cuando se levanta las nubes quedan lejos,
la mente se despeja y mira en donde está.
el pensamiento se levanta y se talla los ojos,
dice:
¿En dónde estoy?
¿Adónde voy?

¿Qué es lo que quiero?
¿Qué es lo que busco?

Ahí está la palabra, dormida,
el pensamiento lo despierta y le pregunta:
¿Qué haces, porqué dormita?
La palabra le contesta, te estoy esperando.

Vi cuando te fuiste con la mirinkua,
te esperé, ya me había enfadado,
y pensé, creo que ya no vuelve,
pero has vuelto, ven vamos en busca de nuestro camino.

 

Domingo Santiago Baltzar.

Nota de Redacción: Se respeta el sistema básico de grafías, sintaxis, ortografía y en general las variantes utilizadas por el autor

 

 

 

 

 

(archivo familiar)

Al cumplirse 14 años del sacrificio del luchador social de Santa Fe de la Laguna, Elpidio Domínguez Castro, hoy martes a las 13.00 horas se hará una remembranza de su vida y obra, así como un análisis de la situación actual del pueblo que lo vio nacer. Posteriormente se colocará una ofrenda floral. A las 16:00 horas se realizará un acto político-cultural.

 

 

 

PÁGINA PRINCIPAL

ENVIAR CORREO A: jiporheska1@starmedia.com

 
Hosted by www.Geocities.ws

1