Tuletõrjujad maadlesid soojustatud
plekk-katusega.
Eile varahommikul läks Tartus põlema Sõpruse silla lähedal asuv Salemi baptistikoguduse pooleliolev kirik. Hävis osa katusest, tule levimist mujale õnnestus vältida. Inimesed kannatada ei saanud.
|
|
|
Tuletõrjujad maadlesid soojustatud
plekk-katusega. |
Tulekahjust Kalevi ja Õnne tänava nurgal asuval ehitusel sai Tartumaa häirekeskus teate kell 5.10. Nagu ütles häirekeskuse dispetsher, teatas põlengust Liikori taksodispetsher. Tema oli omakorda teate saanud taksojuhilt. Taksojuhi oli senistel andmetel peatanud postiljon, kes märganud majast tõusvat suitsu.
Samal Kalevi tänaval asuvast Tartu tuletõrje- ja päästeametist jõudis esimene paakauto kohale kolm minutit pärast väljakutset. Juhtivpäästekorraldaja Vello Lehtsaar ütles, et kui tuletõrje pärale jõudis, põles hoonel katusealune, suuri leeke algul näha ei olnud. Tuli leviski katuse vahel.
Katusealune põleng keerutas pealtnägijate sõnul alguses üles paksu suitsu, leegid tõusid nähtavale hiljem.
Häirekeskuse dispetsheri sõnul õnnestus tulekahju lokaliseerida kell 7.53 ja likvideerida 10.06. Pärast seda jäid tuletõrjujad sinna järeltöödele - viimane komando jõudis depoosse tagasi kell 12.58. Kuid ka hiljem käis tuletõrje aeg-ajalt sündmuskohta kontrollimas.
Tulekahjus hävis 400 ruutmeetrit hoone keskmise osa soojustatud plekk-katust. Osaliselt pidi tuletõrje katki lõikama tellinguid. Mujale tuli levida ei jõudnud.
Häirekeskuse dispetsheri sõnul käis sündmuskohal kokku kümme paakautot, üks redelauto ja operatiivsõiduk: lisaks seitsmele Tartu tuletõrje- ja päästeameti masinale kihutas kohale kaks masinat Tõrvandi ja kaks Lähte päästekomandost ning Tartu üksiku päästekompanii meeskond.
Tulekahju põhjus seni selgusetu
Arvatavat tulekahju põhjust ega kahju suurust ei osanud tuletõrje ja häirekeskuse esindaja veel öelda. Karlova politseijaoskonna komissar Arvo Päike nentis samuti, et tulekahju põhjus on alles selgitamisel.
Salemi koguduse pastor Jüri Jürgenson ütles, et isesüttimine see ilmselt olla ei saanud. «Töö lõpetati eelmisel õhtul kell viis, vool lülitati välja. Keevitustöid pole sel suvel siiamaani tehtud,» rääkis ta.
Jürgenson märkis, et tõenäoliselt võis tulekahju alguse saada süütamisest, kuigi hoovipealses hoones olnud valvur midagi ei märganud. Ta ütles, et valvur oli pool viis hommikul aknast välja vaadanud, kuid sellest ajast kuni tulekahju puhkemiseni midagi kahtlast tähele ei pannud.
Kui suure materiaalse kahju tulekahju kogudusele põhjustas, pole Jürgensoni sõnul samuti veel selge. Ta lisas, et kõnealust hoonet hakati ehitama viie aasta eest. Veel paar aastat tagasi lootis kogudus tema sõnul kiriku valmis saada 1997. aasta lõpuks, kuid nüüd on selge, et tähtaeg lükkub edasi. Jürgensoni kinnitusel pole tärmini edasilükkumise põhjuseks ainult tulekahju, ka muidu poleks kirik sel aastal valmis saanud.
«Praegu on kõik väga segane,» vastas Jürgenson küsimusele, millal võib hoone lõpuks valmis saada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Erastamisagentuur taotleb valitsuse reservfondist Kiviterile 1,5 miljoni krooni suurust koondamistoetust. Keemiaettevõte tahab koondada üle 100 inimese.
Majandusminister Jaak Leimanni sõnul tahab Kiviter saada valitsuse eelarvevälisest reservfondist koondamistoetuste maksmiseks 1 458 900 krooni tagastamatut raha. «Me ei ole varem agentuuris sellist pretsedenti loonud, et aitame enne erastamist ettevõttel töötajaid koondada. Seekord oli vaidlus ja me otsustasime sellise projektiga nõustuda,» lausus Leimann.
Nõustumise põhjusena nimetas Leimann vajadust suurendada Kiviteri atraktiivsust. «Silmapiiril on juba märkimisväärselt soovijaid ja me saaksime erastamise kiiremini läbi viia.»
BNSi andmetel töötab Kiviteris praegu 3500 inimest.
Loe ka Riigiaktsiate erastamine kustutas üle poole miljardi EVP-krooni
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Politseiameti peadirektori kohusetäitja Harry Tuul ütles «Postimehele» antud intervjuus, et loodab Tallinna politseiprefekti kohale leida ausa, konkreetse ja otsekohese inimese, kes püsiks ametis kauem kui tema eelkäijad. Tõsisteks muutusteks tuleks Tallinna politseis veel inimesi välja vahetada.
 |
|
Mulle tundub, et politseiamet on viimaste aastate jooksul teatavaid
Tallinna prefektuuri funktsioone ja vastutust enda peale võtnud.
|
Kas Tallinna uus politseiprefekt on leitud?
Ei ole veel. Läbirääkimised käivad.
Millal need võiksid lõppeda?
Minu huvi on, et nii kiiresti, kui saab. Ma lõpetaksin homme ära, kui asi oleks nii kaugel.
Mis läbirääkimiste lõpetamist takistab?
Igaüks tahab asja üle mõelda.
Viimastel päevadel on Tallinna volikogust tulnud julgeid seisukohti, et niikuinii uus prefektikandidaat volikogus läbi ei lähe. Nimetatud on Märt Mikkovit, Helmut Paabot ja Priit Männikut. Ma ei tea, kas nende seas on inimene, kellega te läbirääkimisi peate, kuid kas sellised väited ei häiri?
See on veel küsimus, kas seda peab volikogus arutama. Politseiseadus ütleb, et tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse organiga. Mis on kohaliku omavalitsuse organ, on veel tõlgendamise küsimus. Minu arvates on linnavalitsus selleks piisav.
Kuigi nüüd on linnapea Ivi Eenmaa öelnud, et tema pole andnud mingit kooskõlastust endise prefekti Aivar Toompere vabastamiseks.
Mina selle küsimusega ei tegelnud ja meil oli siseministeeriumiga kokkulepe, et sellega tegeleb ministeerium.
Milles üldse probleem on, miks volikogu juba ette jonnib, et ükskõik keda kandidaadiks pannakse, ikka läbi ei lähe?
Mina ei tunne ühtki Tallinna volikogu liiget. Mõnikord olen Edgar Savisaart silmast silma näinud. Ma arvan, et selle taga on siiski poliitiline asi ministeeriumi ja volikogu vahel. Kallale on karatud siseministrile, tema kohta pahasti öeldud.
Kas te Aivar Toomperele olete leidnud politseis mingi uue töökoha, millega ta ka nõus oleks?
Me oleme rääkinud vähemalt neli korda. Ta on oma arvamuse öelnud ja mina olen oma arvamuse öelnud ja me ei ole veel väga konkreetseks läinud.
Ma olen aru saanud, et Toompere päris kõigi kohtadega nõus ei ole.
See on tema küsimus. Kui nõus ei ole, siis ei ole.
Toompere vabastamine tuli selles mõttes äkki, et ehk oleks parem olnud, kui teda vabastades oleks juba olnud inimene, kes prefekti koha üle võtab.
Põhimõtteliselt see nii peakski olema ja mujal maailmas see ongi nii. On teada, et poole aasta pärast lahkub see või teine politseijuht ja on olemas juba inimene, kes teab ja valmistub koha ülevõtmiseks. Meil pole sellist traditsiooni ja kogemust. Muidugi võiks see nii olla, aga kõige suurem takistus on see, et inimesed pole harjunud. Pole harjunud see inimene, kes ära hakkab minema või tahetakse, et ta ära läheb, ja ka see inimene, kes asemele peaks saama, pole harjunud, et ta satub ägeda tähelepanu orbiiti.
Toompere vabastamiseks andsid viimase tõuke Laia tänava sündmused, esmaspäeval vehkis taas üks Tallinna politseinik kasiino ukse taga relvaga ning tegi paar lasku. Kas tegemist on töölevõtusõela probleemidega?
Kahjuks enamus inimesi, kes soovivad politseis töötada, seda ka saavad. Kui neil on tervis korras ja nad ei ole nõrgamõistuslikud. Sõel praktiliselt puudub.
Eelmisel aastal oli Paikuse politseikooli juba väike konkurss, aga üle-eelmisel aastal ei suudetud täita neidki kohti, mis olid koolis olemas.
Ma ei arva, et Eestis politseinikud ära kaovad. Me võime politseiniku palka veelgi vähendada, aga ikka on keegi tööl. Küsimus on selles, mis mõtetega nad tööle tulevad. Keda me tahame politseisse tööle? Kas ta on tasakaalukas, kas tal on mõistus peas, kas ta suudab oma mõistuse ja tahtega vastu seista kavalatele advokaatidele ja kurjategijatele, kas ta oskab tänaval üldse inimesega rääkida?
Kas ta tuleb politseisse selle mõttega, et saada relv ja võim või ta tuleb selleks, et tööd teha ja inimestele head teha. Seda peab riik otsustama, kas tekib valik politseisse tööletahtjate seas või valikut ei ole.
Mida te uuelt Tallinna prefektilt ennekõike ootate?
Neid asju on väga palju. Patrulltöö korraldamine, kõige otsesem nõudlikkus, kriminaalpolitsei töö parandamine. Vaja on reorganiseerida väikesed jaoskonnad.
Mulle tundub, et politseiamet on viimaste aastate jooksul teatavaid Tallinna prefektuuri funktsioone ja vastutust enda peale võtnud. Nii ongi kujunenud, et kahekesi vastutavad ja siis ei saagi aru, kes juhib ja kes ei juhi.
Politseiamet peaks ainult vaatama, et seal lollust ei tehtaks ja nõu andma, aga mitte võtma vastutust Tallinna prefektuuri töö eest.
Ma loodan, et me saame prefektiks sellise inimese, kes on konkreetne, otsekohene ja aus. Vaja on suurendada konkreetsete korralduste ja otsuste vastuvõtmist.
Prefekti vahetamine ilmselt siiski kohe kiireid muutusi ei too.
Ajakirjandus võibolla küsib kohe, kui tuleb uus inimene, et kus on nüüd need tulemused. Seda üks inimene ei tee. Tallinna politseis on vaja tõsist muutust mõningate inimeste osas.
Tallinna prefektid on vahetunud viimasel ajal vähemalt iga poolteise-kahe aasta tagant. Kui te nüüd leiate sellele kohale tõesti ausa ja korraliku inimese, siis võiks ta ju kauem ametis püsida. Saate te selle kohta anda mingi garantii?
Selliseid garantiisid ei ole. Igaühel on omad puudused, aga ma arvan, et kui positiivsed jooned kaaluvad üles, siis see vahetus nii kiiresti ei toimu. Lihtsalt ei toimu, sest minu arvates ei ole ühtki prefekti ilma põhjuseta välja vahetatud. Politsei algusaastatest on praeguseks ametisse jäänud ainult kaks prefekti - Järva prefekt Koha ja Jõgeva prefekt Schasmin.
Kui ma vaatan, kas keegi on põhjuseta kohalt maha võetud, siis niimoodi ikka ei ole.
Kas teie olete uue prefekti leidmisel oma otsuses täiesti vaba?
Ma olen absoluutselt vaba, mure on ainult selles, et nii mõnigi inimene ei taha sellist vastutust võtta.
Nii et on olnud ka inimesi, kellele te olete teinud ettepaneku hakata Tallinna prefektiks ja kes on selle tagasi lükanud.
On. Ja neid on rohkem kui üks. See on väga suur vastutus.
Te olete politseis alustanud küllalt kaalukaid reforme. Kuivõrd kindlalt te ise ennast sellel kohal tunnete, sest te olete ikkagi vaid politseiameti peadirektori kohusetäitja?
Kaalukad asjad on plaanis sügisel. Selle koha võtsin ma vastu ainult selle pärast, et mul olid kindlad asjad, mida oleks vaja kiiresti ümber teha.
Praegu ei mõtle ma sellele, kui kindlalt ma ennast tunnen. Ma tahaksin ära teha nii palju, kui jõuab.
Kas sõna «kohusetäitja» võib peadirektori tagant ära ka kaduda?
Lähemal ajal seda ei juhtu, sest seadusemuudatust pole veel kuskil liikumaski.
See «kohusetäitja» on ametinimetuses teie juriidilise kõrghariduse puudumise tõttu?
Jah. Mida ei ole, seda ei ole.
Milliseid muudatusi te politseis plaanite?
Kõige suurem asi on uurimise ja kriminaalpolitsei liitmine. See aeg on ammu küps. See annab olulist efektiivsust politsei töös. Mujal maailmas ei tunta seda, et uurimine ja kriminaalpolitsei töötavad eraldi, kusjuures uurimine ei vastuta. Sellega kaob üks oluline politseisisene vastuolu, mis on üpris suur. Senine politsei juhtkond oli põhimõtteliselt selle vastu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tallinna kriminaalpolitsei pidas kinni 26-aastase Mihhaili, kes ähvardas eelmisel reedel Tallinnas noaga kahte inimest. Politsei kontrollib võimalust, kas kinnipeetu võib olla seotud näitleja Sulev Luige tapmisega juuni lõpus.
Nii Tallinna prefekti kohusetäitja Peeter Shults kui ka Tallinna kriminaalpolitsei komissar Artur Tshulitski kinnitasid, et kaugeleulatuvaid järeldusi ei ole siiski võimalik teha.
Varem kohtulikult karistatud Mihhail ähvardas eelmise reede, 18. juuli õhtul noaga kahte inimest Faehlmanni tänaval ja vigastas ühte neist. Kadriorus elav mees on seni eitanud seotust Sulev Luige tapmisega. Peeter Shults ütles, et politsei seostab teda juuni lõpus toimepandud tapmisega praegu ainult sellepärast, et mees elab Kadriorus.
Shults kinnitas, et tõendid Mihhaili süüdistamiseks puuduvad, see on üks võimalik versioon ja praegu võib öelda, et Sulev Luige mõrv on lahendamata.
Näitleja Sulev Luik (43) leiti tapetuna 29. juunil oma kodumaja hoovist. Tema kaelal ja rindkeres oli viis noahaava.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Pühajärve kaitsjate poolt korruptsioonis süüdistatud keskkonnaministeeriumi ametnik Tiina Tallinn nõustas ärimeeste majaehitust Pühajärve äärde Põlend-Kolgale kui riigiametnik, majade paiknemise visandas arhitektina oma vabast ajast.
OÜ Kodreste osanikud, Hansapanga juhatuse esimees Hannes Tamjärv, AS Baltika juhatuse esimees Meelis Milder ning AA Tradingu juhatuse esimees Juhan Kolk, ostsid mullu Pühajärve vallas Nüpli külas 8,5 hektarit maad, kuhu nad kavatsevad ehitada kaks kaheperemaja.
Keskkonnaministeeriumi planeeringute osakonna peaspetsialist Tiina Tallinn ütles, et Meelis Milder helistas talle mullu sügisel, keskkonnaminister olevat Milderile soovitanud teda konsulteerima ja seda planeeringut tegema. «Käisin Pühajärve ääres, tegin maastikuanalüüsi. Seal on vana taluõu, säilinud vana Põlend-Kolga talu kivivundament, selle sees kasvab männinoorendik, ka vana maakivist keldriauk on säilinud,» ütles Tallinn. Ta kinnitas, et andis nõu ministeeriumiametnikuna, visandas aga omanikele ka ühe võimaliku variandi, kuidas maju paigutada. «Selle tegin ma eraisikuna,» selgitas ta.
AS Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul käis ta ehituskava asjus kõigepealt vallavalitsuses, seejärel ka keskkonnaminister Villu Reiljani jutul. «Ministeeriumis soovitati meile teda kui parimat inimest, kes pakuks lahendused, mis sobiksid nii keskkonnaministeeriumile, kes esindab eeldatavasti Eesti üldisemat looduskaitsmist, kui ka Pühajärve vallale,» ütles Milder.
«Ta tegi meile tööd kui eraisik ja mitte keskkonnaministeeriumi peaspetsialist. Meil ei ole töö lõppenud ja me ei ole rahast rääkinud,» sõnas ta.
«Meil Ameerikas ei tuleks kõne allagi, et riigiametnik teeb omal alal erapraktikat. Eriti siis, kui tema positsioon seda soodustab. See on suur huvide konflikt,» ütles Pühajärve suveelanik Mare Taagepera.
Lisaks keskkonnaministeeriumile töötab Tiina Tallinn ka Otepää linnaarhitektina, kuid Pühajärve vald pole tema tööpiirkond.
Võsa või majad
Ranna ja kalda kaitse seadus lubab kaldaäärsesse ehituskeeluvööndisse taastada endist talu. Pühajärve kaitseks väljaastunud on korduvalt tõstnud kahtluse, kas Põlend-Kolgal asus sõja eel talu ning kas ärimeeste ehitatavad majad on ikka talu.
«Kuskil ei ole määratletud, mitu maja peab talus olema ja milline peab talu olema,» pareeris Tiina Tallinn. «Mille nimel me loodust kaitseme? Olen konstruktiivse looduskaitse poolt. Kas kaitseme seda kohta, et lasta see võssa kasvada? Seal on juba hulk lõkkeasemeid ja katkisi pudeleid. Otepää looduspark on suures olnud kultuurmaastik, ka see maa on oli, seal oli metsavahitalu.»
Kompromissina on kaks maja kavandatud teine teisele poole 1932. aastal põlenud elumaja aset. Sellise paigutuse korral ei jääks üks maja vee pealt nähtavale ning teine paistaks järvele läbi kaskede.
Nelja hoone jaoks oleks tulnud seaduse kohaselt teha detailplaneering, Tiina Tallinna väitel ei keela ükski seadus, et vallavalitsus ei võiks seda ka kahe maja puhul nõuda.
Vallavanem Riho Raave on «Postimehele» öelnud, et detailplaneeringu nõue on kavas tõstatada Pühajärve vallavolikogu 7. augusti istungil.
Vastuolu
Pühajärve äärde ehitamist reguleerivad õigusaktid on vastuolulised.
Ranna ja kalda kaitse seadus määrab Pühajärve-äärse ehituskeeluvööndi laiuseks 50 meetrit veepiirist. Seda saab vähendada keskkonnaminister valla ja maavanema nõusolekul.
Sama seaduse § 9 punkt 8 ütleb, et ehituskeeluvöönd ei laiene üld- ja detailplaneeringu alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale taluhoonestusele algses kohas, kui kinnisasja kõlvikute sihtotstarbeks on põllu- või metsamajanduslik kasutamine.
Looduskaitse objekti ranna ja kalda kasutamise ning kaitse määrab ranna ja kalda kaitse seaduse järgi selle objekti kaitset reguleeriv õigusakt.
Tänavu 18. märtsil on valitsus kinnitanud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja, milles seisab, et Pühajärve ääres paikneb ehituskeeluvöönd 100 meetrit veepiirist. Mingeid erandeid ehituskeeluvööndi kehtimises eeskiri välja ei too.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Möödunud esmaspäeval Itaalias Bergamo lähedal mägedes traagilisse õnnetusse sattunud ja neljapäeval surnud jalgrattur Janek Ermeli surnukeha võib Eestisse jõuda alles homme.
Itaalia klubi For 3 jalgrattur tartlane Janek Ermel (22) sai raskelt vigastada eelmisel esmaspäeval mägiteedel trenni tehes. Janek tegi individuaaltreeningut ning otsustas ühe tõusu lõpus ülejäänud grupist eralduda ja tagasi pöörata. Sellises individuaaltreeningus ei ole jalgratturite sõnul midagi erakordset. Laskumisel põrkas ta kokku vastutulnud veoautoga. Õnnetuse täpseid asjaolusid Itaalia politsei enne kohtuistungit ei avalda.
Algselt pidi Janek Ermeli surnukeha jõudma läbi Varssavi Tartusse täna. Raskuste tõttu lennukile koha saamisel lükkus see aga edasi. Janeki isa Madis Ermeli sõnul teeb tema poja viimane klubi For 3 kõik, et Janek toodaks Eestisse homme lõunaks.
Janek Ermelit on peetud üheks kõige andekamaks Eesti jalgratturiks. Ermel on mitmekordne Eesti meister. Enne kuueteistkümneaastaseks saamist jõudis ta 1991. aastal tulla ka NSV Liidu noortemeistriks.
Janek Ermel läks Itaaliasse selle aasta märtsis, kui sai loa katkestada ajateenistus üksikus vahipataljonis. Janek oleks teenistust jätkanud selle aasta novembris.
Viie kuuga jõudis ta tõusta oma klubi põhisõitjaks. Ermel oli sprinteri tüüpi jalgrattur, kelle võimsa lõpuspurdi heaks töötas kogu meeskond. Esimese eestlasena Itaalia klubis sõitnud Ermel suutis lühikese aja jooksul saada neli teist, kaks neljandat ja hulga viiendaid-kuuendaid kohti kõrgetasemelistel tuuridel.
Janek Ermeli sõprade Karoliina ja Marguse sõnul oli Janek lõbus ja rõõmsameelne kaaslane. Sõbra ja trennikaaslase Margus Suuna sõnul oli Janek füüsiliselt erakordselt võimekas inimene. Mõni kuu tagasi bronhiiti põdenud Ermel oli suve hakul taas tippvormis.
Margus Suun ütles «Postimehele», et Itaalias amatöörklubis sõitva Ermeli unistus oli saada profiks. Itaalia tuuridel sõites sai Janek kõrgeid kohti ka proffide seas. Janeki isa sõnul oleks Janek seniste plaanide kohaselt alustanud profikarjääri ülejärgmisel aastal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile nägi rahvusvahelisele päästeõppusele «Cooperative Safeguard ’97» sõitnud Eesti üksus, milline on tavaline Islandi ilm: maadligi vajunud pilvedest pritsib peenikest teravat vihma näkku ja tuul tahab lagedal väljal jalust tõugata. Kuid eilne ilm lükkas ümber islandlaste kõnekäänu, et kui ilm ei meeldi, oota pool tundi - kogu päev oli selline, et eestlane ei laseks koeragi välja.
Homme hommikul algab tegelik päästeõppus, mille legendi kohaselt väriseb Islandil maa ja üle 20 NATO rahupartnerlusprogrammiga liitunud riigi saadavad oma päästeüksused katastroofipiirkonda. Eile treenisid Väike-Maarja Päästekooli õppejõud, päästeväeosade ohvitserid ja allohvitserid ning maakondade päästeteenistuste mehed maavärina ajal rusudeks vajunud majadest inimeste otsimist.
NATO Keflaviki lennuväebaasis oli selleks puhuks kahekordne puitkilpidest maja buldooseriga kokku lükatud ja rusude vahele mannekeenid peidetud. Eesti meeskond leidis üles kõik kaheksa hukkunut või vigastatut ning sai Islandi treeneritelt hindeks viie. «Kodus pole me selliseid treeninguid teha saanud, sest puudub polügoon,» ütles Väike-Maarja Päästekooli õppejõud Tarmo Marvet. Tallinna päästekompanii rühmaülem Peiki Klemmer arvas, et nendegi väeosa juures peaks olema koht, kus saaks rusudest ohvrite väljatoomist õpetada. «Islandil näeme, milline varustus meil veel puudu on. Kui Eestis tuleks varingute alla jäänud inimesi päästa, siis nüüd on meil olemas mehed, kes pärast «Cooperative Safeguardi» on saanud hea trenni, kes oskavad sündmuskohal tegutseda ja ka teisi õpetada,» ütles Eesti päästeüksuse liider, päästeameti peadirektori asetäitja Mati Raidma.
Ta meenutas Eestis toimunud viimase aja varingutest traagiliste tagajärgedega Marja kaupluse lae sisselangemist ja mitut elumajade plahvatusejärgset ehituskonstruktsioonide allavarisemist.
Islandil toimuval päästeõppusel võivad Eesti päästemeeskonnad sattuda helikopteritel 30 Reijkavikist 40 km kaugusel asuvasse kohta, kus imiteeritakse elumajade kokkuvarisemist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eile lõppes Tallinnas Sakala keskuses kolm päeva kestnud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) korraldatud rahvusvaheline konverents «Vägivallatus ja konflikt: tingimused efektiivseteks rahumeelseteks lahendusteks».
Konverentsi tulemusena võeti vastu avaldus, milles kutsutakse hoidma ära vägivaldseid konflikte. Nenditakse, et mõningatel juhtudel, nagu rahva vastu suunatud relvastatud agressioon või genotsiid, on õigustatud enda kaitsmine relvadega.
Konverentsil osalejad avaldavad muret, et suurtel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja mõnede riikide valitsustel puudub moraalne ja poliitiline vastutus vägivalla suhtes.
ERO esimees Seif Sharif Hamad ütles konverentsi lõpetades, et loodetavasti võtab Tallinna avalduse teadmiseks ka ÜRO.
Konverentsil esinesid teiste hulgas Riigikogu liige Arnold Rüütel, Costa Rica ekspresident Don Rodrico Caraso Odio ja Leedu endine kaitseminister, nüüdne Leedu Seimi saadik Audrius Butkevicius, samuti ERO peaassamblee endine esimees Linnart Mäll.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Peagi valitsusse jõudev elukoha registreerimise seaduse eelnõu kohustab inimesi nädala jooksul teatama kohalikku omavalitsusse oma elamaasumisest uude elukohta või ärakolimisest senisest elukohast.
Siseministeeriumi teatel puudub seni seadus, mis käsitleks elukoha määratlemist ja selle tähendust, kuigi paljudes Eesti seadustes on viited elukoha fikseerimise vajadusele.
Riigiarvutuskeskuse rahvastikuregistri osakonna juhataja Peeter Küüts ütles «Postimehele», et paljudes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, on kehtestatud karm kord, mille kohaselt peab inimene end pärast kolimist nädala jooksul uues omavalitsuses arvele võtma.
Ka Eesti elukoha registreerimise seaduse eelnõu põhimõte on, et kui inimene on endale valinud uue põhielukoha, siis peab ta selle nädala jooksul kohalikus omavalitsuses vormistama.
Kui mõnel inimesel on rohkem kui üks elukoht, siis peab ta neist valima ühe, mille deklareerib kohana, kus ta riigiga suhtleb. Selles omavalitsuses saab ta valida, sinna laekub tulumaks jne.
Kui inimene on end omavalitsuses registreerinud, jääb see kehtima seni, kuni ta ise seda ei muuda või kuni näiteks korteriomanik seda ei vaidlusta.
Elukohast välja kolimdes peab inimene nädala jooksul kohalikku omavalitsusse oma lahkumisest teatama.
Kui inimene lahkub ühest elukohast, kuid uude elukohta end ei registreeri, siis jääb ta endiselt üleriigilisse süsteemi arvele. «Et ta oli selles vallas viimati arvel, kuid nüüd on kuhugi kadunud. mõned võivad elada näiteks prügimägedel või lihtsalt ringi hulkuda, see on ka politseile informatsiooniks,» rääkis Küüts.
Uus seadus oleks ühtlasi ka omavalitsuse elanike arvestuse alus. Sellega on seaduslikult kehtestatud andmed, mida tohib omavalitsuse territooriumile elama tulnud inimeselt küsida.
Kui inimene endast kohalikku omavalitsusse teada ei anna, siis ei saa ta näiteks pensioni, toetusi ega valimistel osaleda, sest omavalitsuses tema elamaasumisest sellesse valda või linna lihtsalt ei teata.
Küüts toonitas, et eriti oluline on registreerimine välismaalastele, sest praeguste seaduste kohaselt saavad välismaalased kohalikke omavalitsusi valida siis, kui on elanud selle omavalitsuse territooriumil vähemalt viis aastat.
Tulevikus pole enam kavas inimeste passidesse täpset elukohta märkida. Passi kantaks vaid selle omavalitsuse nimi, kus inimene on registreeritud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
54-aastane Tiiu on pettunud oma perearstis: «Tal ei olnud aega minuga tegeleda, mu vaevused ei kadunud.» Naine kavatseb hoolimatu suhtumise pärast arsti vahetada.
Tiiu sõnul määras Maarjamõisa polikliiniku perearst talle märtsis südamelihase põletiku ravi. Haigus oli diagnoositud eelmisel aastal, kui Tiiu võttis selle raviks viis kuud ravimeid.
Kevadel aga Tiiu enesetunne ei paranenud. Endiselt lõi tal pingutuse puhul rinnaku keskele valu, mis levis alakehasse ja pigistas kõri ümbrust. Teda vaevas õhupuudus, mistõttu ta hoidis aknad lahti nii päeval kui öösel. Esinesid ka tasakaaluhäired. Umbes kuu pärast läks ta uuesti arsti juurde.
«Mina ja mu pereliikmed hakkasime kahtlema, kas diagnoos on õige. Tundsin ennast invaliidina, kes ei paranegi enam. See rusus mind pidevalt,» räägib naine.
Aprillis asendas perearsti noor praktikal olev arst. «Ta kuulas mu jutu ära ja küsis vanust. Kuulnud, et olen üle 50, ütles ta, et selles vanuses ei peagi enam süda terve olema. Kui palusin võimalust minna kardioloogi vastuvõtule, oli vastus selge: kardioloog ravib infarkti läbi teinud inimesi.»
Kuigi Tiiu oli töötu, otsustas ta viimases hädas minna erafirmasse. Osaühistus Denslux võttis ta vastu kardioloog Ingrid Siigur. Tiiu sõnul soovitas arst tal seni võetud ravimitest loobuda. Siigur diagnoosis südame pärgarterite ahenemise ja määras teised ravimid. «Juba järgmisest päevast hakkasid mu hädad vähenema. Sain pärast pikka piinlemist tervise ja eluisu tagasi,» nendib Tiiu.
Perearst ei nõustunud «Postimehele» Tiiuga seonduvat kommenteerima. Ta helistas Tiiule koju ja hoiatas, et loo ilmumise korral satub naine suure supi sisse.
Ingrid Siigur, kes võtab haigeid vastu ka Maarjamõisa polikliinikus, ütleb, et Tiiul võis olla nii südamelihase põletik kui pärgarterite ahenemine. «Selles vanuses naisel võib tihti olla kaks haigust korraga. Ju sellel hetkel oli tal see haigus ja need rohud aitasid, mis mina kirjutasin. Ei saa öelda, et perearst oleks rumal olnud,» märgib Siigur.
Tiiu imestab, miks perearst ei konsulteerinud kardioloogiga. «Ma ei tea, kas tal ei olnud selleks aega. Patsiente on tal väga palju. Mul oli alati tunne, et mind ei taheta seal näha.» Naine lisab, et tunneb end nüüd üsna hästi ja sügisest läheb jälle õpetajana tööle.
Kui teda vaevavad aga südamehädad, pöördub ta edaspidi kardioloogi poole. «Vahetan ka kindlasti perearsti,» ei usalda Tiiu enam oma endist arsti.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kihnu endise diiseljõujaama kütusehoidla võib reostada saare põhjavee. Reostuse likvideerimine on rahapuudusel seiskunud.
Kütusehoidla territooriumil ja selle lähimas ümbruses on pinnas ja vesi ca 2000 m2 ulatuses reostunud väga tugevasti naftaproduktidega. 1995. aastal tehtud uurimuste kohaselt ulatub naftareostus vähemalt kolme meetri sügavuseni.
Sügavamal asuva pinnase kohta andmed puuduvad, kuid võib eeldada, et reostus on jõudnud ka sügavamate kihtideni. Vee horisont Kihnus asub Pärnu keskkonnaosakonna andmeil umbes 20 meetri sügavusel.
Seni pole naftajäätmed põhjavette jõudnud, kuid Pärnu keskkonnaosakonna juhataja Toomas Padjuse sõnul võib see aga iga hetk juhtuda ja siis ei kõlba puuraugust võetav vesi enam joogiks ega muuks otstarbeks.
Kihnu vallavalitsus kuulutas möödunud aastal välja võistupakkumise kõige odavama reostuse likvideerija leidmiseks. Parima pakkumise tegid firmad AS MaVes ja OÜ Kagumerk, mille projekti maksumuseks oli 973 310 krooni.
Töö pidi algama 15. mail ja saama valmis 15. oktoobril. Firmad jõudsid juba tööd alustada, kuid leping Kihnu vallavalitsusega jäi alla kirjutamata, sest lubatud raha keskkonnakaitse keskfondist ei saadud. Rahastamise küsimus peaks nüüd lahendatama 6. augustil Eesti keskkonnafondi nõukogu koosolekul.
Kütusehoidla rajati 1950. aastatel koos diiselelektrijaamaga, kus toodeti elektrit kuni 1994. aastani. Hoidla rajamisel põhjavee ja pinnase kaitseabinõusid ei rakendatud. Hoidla kasutamisel ligikaudu 40 aasta jooksul on mitmel korral tulnud ette mahutite ületäitmisi ja torustike lekkeid.
Viimane suurem reostus oli 1992. aastal, kui üle 10 tonni diiselkütust voolas maapinnale.
Kihnu keskkonnaprobleemid seostuvad ühtlasi Kihnu väina merepargi rajamise ideega. Merepargi loomise põhieesmärgiks on loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse terviklik säilitamine ja kaitse Kihnu väina rannikualadel.
Merepargi territoorium hõlmaks ka Kihnu saart ja sealne põhjavee reostus võiks saada tõsiseks takistuseks merepargi idee elluviimisel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Homme algab Eestis vähipüügihooaeg. Kahe kuu jooksul võivad loa taotlenud huvilised kümne maakonna veekogudest vähki püüda.
Vähipüügilubasid annavad välja kohalike omavalitsuste keskkonnaametid, vähki võib püüda kümnes Eesti maakonnas. Vähirikkaimad on praegu Saaremaa, Pärnumaa ja Harjumaa veekogud. Vähkide vähesuse tõttu ei saa tänavu püüda Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Valgamaal.
Pikka aega ei olnud Eesti veekogudes vähke vähikatku tõttu, mis nüüdseks on vaibunud, kuigi massiliselt püüda veel ei saa.
Luba üheks püügiööpäevaks nataga maksab 5-100, mõrraga püüdes 10-200 krooni. Püügiloa hind sõltub sellest, kui palju on püügivahendiga ühe ööpäeva jooksul võimalik vähki püüda ning on maakonniti ja veekoguti erinev. Näiteks Pärnumaal võib vähki püüda ainult vähinataga, maksimaalselt on lubatud püüda ühe nata kohta 10 vähki, luba üheks ööpäevaks maksab 100 krooni.
Viimastel aastatel on vähivarusid täiendatud asustamise teel: kalakasvatusest ostetakse noori vähke, mis viiakse veekogudesse, mille vähivarusid soovitakse suurendada. Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna varudetalituse peaspetsialisti Leelo Kuke sõnul on taoline asustamine üha enam levinud ka eraisikute seas, kes viivad vähke kas kodusesse tiiki või jõkke, et neid sealt hiljem püüda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tallinna prefekti kohusetäitja Peeter Shults tegi otsuse, millega 23-aastane Lasnamäe politseijaoskonna kriminaalpolitseinik Oleg vallandatakse töölt.
Peeter Shults ütles, et politsei viis Olegi kohta läbi teenistusalase juurdluse ning 28. juulist on Oleg politseist vallandatud. Shults märkis, et ka vallandamiskuupäevani ei osale Oleg enam politseitöös.
Politseiameti pressiesindaja teates ETAle on Olegi vabastamise aluseks märgitud tema teguviis, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega ja diskrediteerib politseid. Oleg rikkus ka relvaseadust, mille kohaselt joobes isik ei tohi kaasas kanda relva.
Intsident erarõivas politseiniku ja turvamehe vahel leidis aset Tartu maanteel asuvas Vikingi kasiinos esmaspäeva õhtul kella üheteistkümne ajal. Joobes Oleg tahtis minna kasiinosse, kuid tal tekkis turvamehega konflikt.
Oleg lahkus, kuid tulistas turvamehe suunas kaks lasku, mis õnneks ei tabanud. Väljakutsutud turvafirma patrull pidas Olegi Gonsiori tänavas kinni.
Peeter Shults sõnas, et konflikti põhjustas Oleg. «Tema on süüdi,» nentis Shults, märkides samuti, et ekspertiis tuvastas Olegil kerge joobe - alkoholi sisaldus veres oli 1%.
Nagu Shults lisas, saadab politsei materjalid edasi uurimisbüroosse, kus uurija otsustab, kas algatada juhtunu kohta kriminaalasi.
Tallinna uurimisbüroo esindaja ütles eile pärastlõunal, et seni pole materjale neile veel laekunud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Uurijal, kes tegeleb 8. juulil Viljandimaalt Lilli tagant metsast leitud põlenud Volvos olnud isa ja tütre surma põhjustega, on tõendeid, mis kinnitavad enesetapu versiooni.
Viljandi uurimisbüroo uurija Allan Mumm kinnitas eile «Postimehele», et kõige reaalsem mitmest versioonist on enesetapp, kuid eeluurimise käigus kogutud tõendeid ei saa avaldada inimeste eraelu kaitsmise huvides.
«Enesetapu võimalust oleks omastel raske ja valus uskuda,» lausus Mumm. «Aga see ei tähenda sugugi, et politsei oleks läinud selle juhtumi uurimisel kergema lahenduse teed,» lisas uurija.
43-aastane Karksi-Nuia elanik Meeme oli 7. juulil koos noorema tütrega sõitnud tööasjus Lätisse ning tulnud läbi Valga piiripunkti samal päeval Eestisse tagasi. Juhuslik mööduja leidis Meeme Volvo põlenud vraki järgmisel päeval Lilli küla tagant metsa vahelt teelt. Eksperdid tegid kindlaks, et autos olid isa ja tütre söestunud surnukehad. Politsei tuvastas, et autouksed olid suletud ja kinni kiilutud ning juhi kõrvalistmel oli tühi bensiinikanister.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kui Mulgimaa mees Jaan Perri 1886. aastal Võrumaale Sännasse Ala-Taga Kurvitsa talukoha ostis, võis ta vaevalt aimata, milline tants talu ümber enam kui saja aasta pärast lahti läheb. 2. juulil toimetati Ala-Taga Kurvitsa pärija, noorperemees Erkki Luik (s. 1969) päise päeva ajal keset kõige kibedamat heinaaega otse heinamaalt soolaputkasse, sest naabertalu peremees oli Erkkit süüdistanud autokummi katkitorkamises.
Ala-Taga Kurvitsa talus arvatakse, et naabrid Mäe-Taga Kurvitsalt tahavad nende majapidamist igati kahjustada ja noore mehe soolaputkasse toimetamine on selleks piisavalt mõjuv vahend - jäi ju heinategu mitmeks päevaks seisma, sest polnud kedagi, kes oleks traktorirooli istunud - neljalt hektarilt kogutud hein oli maas.
Lugu ise on Ala-Taga Kurvitsalt vaadatuna järgmine. Ala-Taga omad tegid heina, kuid suure kuumaga hakkas vana veoauto mootor jupsima ja autol suri mootor välja, auto jäi pooleldi tee peale. Et aeg polnud raisata, tehti heina edasi. Samal ajal juhtus aga teed mööda sõitma naabrimees Jannu Kink (s. 1931), Mäe-Taga Kurvitsa talu peremees, kes ei pääsenud oma sõiduautoga veoautost mööda. Et Kink hakkas kohe kõvasti signaali andma, siis tuli Erkki põllult ja toimetas veoauto eest ära. Ja siis, nii umbes tunni aja pärast, tulid politseinikud.
Mäe-Taga peremees Jannu Kink räägib asjast teisiti, tema arvates oli auto meelega tee peale ette aetud. Erkki laskis teda 7-8 minutit oodata, ehkki ta kõvasti tuututas. Siis tuli Erkki ja torkas tema autol kummi läbi, ise ei lausunud sõnagi. «Ega mina ka kummi tee peal torkama ei hakanud, et koju tulin ja kumm susises,» ütles Jannu Kink «Postimehele».
Ala-Taga omad, kes heinamaal juhtunut pealt nägid, kinnitavad nagu ühest suust, et kummitorkamise jutt on vale, kuid see võetakse omaks, et auto tee peal ees oli ja et naabrimees pidi mõne minuti ootama.
Heinamaalt soolaputkasse
Koju jõudnud, helistas Jannu Kink politseisse, et tema vara on kahjustatud. Tuli kolm meest, nende seas kohalik Rõuge valla konstaabel Raul Ermel. Ermel tahtis Erkkit seletuse saamiseks Võrru viia, Erkki ei olnud nõus minema, öelnud, et viite mu linna, kuis ma sealt õhtul tagasi saan, meenutab Erkki ema Aive Luik. Erkki seletas politseinikele, et tema pole midagi teinud ja et see on üks naabritevaheline asi, kuid politseinikud sellega ei leppinud, räägib Aive Luik. Et Erkki vabatahtlikult politseiautosse ei istunud, siis tekkis rüselus. Lõpuks tõugati Erkki ikkagi autosse. Et traktor põllul omasoodu podises, siis hõikasin meestele, et masinat käima küll ei tohi jätta, kui Erkki ära viite, seepeale tuli üks politseinikest ja pani traktori seisma, räägib ema Aive.
Võru halduskohtus arutati kummitorkamise ja Erkki politseisse toimetamise lugu 3. juulil. Kohus leidis, et kummitorkamine ei ole tõendatud ja lõpetas menetluse politsei poolt koostatud haldusõigusrikkumise asjas.
Selles aga, et Erkki Luik keeldus politseile seletust andmast ja ennast ei lasknud priitahtlikult Võrru toimetada, tunnistati ta süüdi HÕS § 143 järgi ja mõisteti karistuseks 12 ööpäeva aresti. Loomulikult võis kohtuotsuse kümne päeva jooksul edasi kaevata Tartu ringkonnakohtule, kuid nii nagu Erkki põllult ära viidi, nii ta Võrru soolaputkasse pandi. Õieti ei saanud vaidlustada mitte kohtuotsust, vaid juba äraistutud päevi, nendivad Erkki vanemad.
Kohtuotsus
Võtus tehtud kohtuotsusest võib lugeda: «Kannatanu Raul Ermeli (kohalik konstaabel - T.R.) seletustest nähtub, et ta sai väljakutse Kinku poole, kuna Luik oli purustanud Kinku autokummi ja oli ka paar päeva varem Kinku vara rikkunud. Ta andis esmalt Luikele korralduse tulla politseiauto juurde seletuse andmiseks ja haldusõigusrikkumise protokolli koostamiseks.
Luik tema korraldust ei täitnud. Kuna Luike resoluutse keeldumise tõttu ei olnud võimalik viimaselt seletust võtta ja ka protokolli koostada, andis ta Luikele korralduse tulemiseks Võru politseiprefektuuri, et seal koostada haldusõigusrikkumise protokoll ja võtta vajalik seletus.
Luik ei täitnud ka seda korraldust. Luik põhjendas oma keeldumist vajadusega tööd teha, esitamata mõjuvaid põhjusi, mis tal ei võimaldaks Võtu politseiprefektuuri kaasneda ka seaduslikku korraldust täita. Seoses sellega tuli Luik toimetada politseisse.»
Kaks kanget naabrimeest on kohut käinud juba aastaid.
Kelle tee ja kelle õigus?
Nii Erkki Luige ema Aive Luik ja isa Lembit Luik kui Jannu Kink naabertalust arvavad oma naabritevahelise vimmakiskumise algpõhjuseks olevat teeküsimuse. Teeprobleem seisneb selles, et tubli kiviviske kaugusel olevaid naabertalusid ühendab muu maailmaga üks kehvapoolne teekene, mis vonkleb läbi Ala-Taga Kurvitsa talu maade esiteks Ala-Taga õuele ja viib sealt edasi Mäe-Taga Kurvitsa väravasse. Ala-Taga rahvale ei meeldi, et naabrid otse nende sauna taga tolmu keerutavad ja igal väiksemalgi põhjusel nurinat tõstavad ning Ala-Taga omasid vaat et enda ahistamises süüdistama kipuvad. Kord talvel tuli Ala-Tagale kaugemalt külaline, kes jäänud autoga lumme kinni, Mäe-Taga omad ei pääsenud jälle mööda ja tookord sai külaline tubli koslepi tee sulgemise eest. Ala-Taga talus on kuus lüpsilehma, lehmad tuleks ajada karjamaale mööda vaidlusalust teed, kuid pereema Aive ei julge seda teha, sest kardab uusi protsesse - Kingud hakkavad siis niikuinii meid tee rikkumises süüdistama, räägib Aive Luik.
Luikede arvates võiksid Kingud endale vabalt uue tee teha, sest omal ajal viiski suurelt maanteelt Mäe-Tagale omaette tee. «Jannu oli traktorist, ise ta oma tee üles kündis,» süüdistab Lembit Luik.
Kui meie viiekümne seitsmendal aastal siia tulime, siis seda teed enam ei olnud, kõik oli üles küntud, ei võta Jannu Kink süüd omaks. Jannu Kink ütleb hoopis, et tema on aastate jooksul vaidlusalust teed oma kulu ja kirjadega putitanud - tellinud masinad, toonud kruusa. «Kui Lembit siin omal ajal veel piimaauto juht oli, siis oli tee nii läbi, et Lembit ei saanud seda oma teed mööda koju sõita, sõitis põldu pidi ja teiste õuest läbi,» meenutab Jannu Kink.
«Mul oleks oma tee veel parem jah, mul käib iga päev piimaauto, talvel hoian tee lahti. Mina näen vaeva, nemad hõõruvad minu kallal,» räägib Jannu Kink.
Uue tee ehitamine on kõne all olnud, projektki oli tellitud, kuid too tee läheks jällegi läbi naabrite maa ja nood ei olnud nõus. Lihtne öelda, tee tee, kuid mis tee tegemine tänapäeval maksab, ütleb Jannu Kink.
Jannu Kink oli omal ajal eesrindlik traktorist, sai Lenini ordeni. «Kommunist,» ütleb tema kohta Lembit Luik, Siberis käinud mees. «Kui minu naine Siberis oli, oli tema naine komsomolis,» ei ole ka Jannu Kink naabritest paremal arvamusel.
Kas naabrid saaksid närve ja aega ja kohtukulusid kuidagi kokku hoida ja mõnes asjas naabrile ka natuke järele anda? «Üks koht on, kus ma võiksin järele anda - et ma tee peal enam ei käi. Aga tee on üldkasutatav ja miks ma peaksin järele andma. Kui viimati kohtu peal olime, küsis naaber jälle, millal hakkate teed tegema. Kust nad võtavad pähe, et see on nende tee?» räägib Jannu Kink.
Kaitseliit ja koer õigust mõistmas
Peale teeprobleemi on kangetel naabritel lahendada ka piiriprobleemid - on üks 600-meetrine piiririba, mille suhtes nad kokkuleppele ei saa. Vana eestiaegne piiripost on kadunud, kuid kas talupiir läheb maaparanduskraavi eest või tagant, selles on nüüd küsimus. Kangeid naabreid on käinud jahutamas Kaitseliidu mehed ja Võru maavanem oma komisjoniga, teetõkkeid on kõrvaldanud politsei abiprefekt isiklikult. Ühe pere koer on käinud naabri akna alla oma häda tegemas - ka see sai politseile ära kaevatud. Kahe perega on rahul üksnes kass Saba, kes algul oli Luikede kass ja siis läks Kinkude poole ja käib nüüd jälle vahest Luikesid vaatamas.
Luikedele kuuluval Ala-Taga Kurvitsa talul on maad 57 hektarit, Mäe-Taga Kurvitsal on 34 hektarit maad. Mõlemas talus ollakse ühel nõul selles, et kohtuskäik võtab aega ja närve ja paneb südame puperdama, ühel nõul ollakse ka selles, et niisuguste naabritega nagu neil ei hakka ilmaski igav.
Rõuge valla vallavanem Mati Kõiv teab, et peremehed on vahepeal omavahel tülis ja nende piiriprobleem ammune. Kumbki pool rahul ei ole, naabrid kaubale ei saa, kaua maamõõtjagi seal kükitab. Ja maamõõtja ongi vaidlevatele peremeestele maa mõõtmise edasi lükanud. Vald püüdis küll lepitada, kuid kaubale ei saanud. Ega naabrit endale valida saa, peab selle naabriga läbi ajama, kes on, ütleb vallavanem Mati Kõiv. Vald üritab naabrimeestega seadusetähe kohaselt käituda, nii nagu kohtuotsus tuleb. Kuid ka kohtuotsustega on niiviisi, et üks kohus otsustab ühteviisi, teine teistviisi.
Viimati oli Lembit Luik seda meelt, et poja Erkki soolaputkasse viimise kaebavad nad igal juhul edasi. Jannu Kink kahetses aga, et ta ei olnud ühel eelmistest kohtuskäimistest Luikedelt kahjutasu välja nõudnud.
Artikli algusesse