KÕIK NEED TEKSTID LEIDUVAD ARTIKLITEST
SEE ON LÜHI KOKKUVÕTE
20. juuni hilisõhtul sõitis Tallinnas Paldiski maanteel enne Haabersti ringi
Rauno Aasa juhitud kapo maastur otsa
33-aastasele jalgratturile, kes sai kohapeal surma. Aasale esitatud
süüdistuse kohaselt ületas maastur õnnetuse hetkel
lubatud sõidukiirust.
Ekskaitsepolitseinik Rauno Aas kinnitas kohtus, et enne
jalgratturile otsasõitu tema lubatud kiirust ei ületanud.
Aasale järgmisel päeval tehtud ekspertiis mehel alkoholi veres ei tuvastanud,
kuid teadaolevalt oli ta enne õnnetust pidanud
koos kolleegidega jaanipäevapidu Tallinna lähedal Väänas.
Tol traagilisel õhtul kümnendat nädalat rasedale Rauno Aasa abikaasale mõjus
õnnetus niivõrd shokeerivalt, et tal tuli
lapsest loobuda. «Arst pidas tõenäoliseks võimalikke kahjustusi, mistõttu
pidin aborti tegema,» tunnistas Aasa abikaasa läbi
pisarate. Ta ei osanud eilegi põhjendada, miks ta õnnetuskohalt ära jooksis:
«Kartsin, hirm oli.»
Tunnistajate sõnul jooksis sündmuskohalt ära vaid üks
meesterahvas, kes lonkas, ühtki naist sündmuskohalt lahkumas ei nähtud.
Teenistusalane juurdlus on seejuures aluseks võtnud inspektor Laiuse ettekande
Tallinna politseiprefektile 25. juunist,
milles Laius väidab, et sündmusele järgnenud päeva õhtul
helistas talle koju keegi mees, kes ütles oma nime, tutvustas ennast
kapo töötajana ja soovitas sündmuskohal nähtu unustada, jääda
haiguslehele ja sellest juhtkonda mitte teavitada.
Surmaga lõppenud õnnetusest teatati Tallinna politseiprefektuuri, sealt saadeti
kohale nooruke uurija, kes sellisel õnnetusel
pidi esmakordselt üksi tegutsema. Veidi enne uurija
tulekut saabus sündmuskohale ka grupp erariides noormehi, kes ennast
esitlemast keeldusid, kuid agaralt uurimisse sekkusid. Sõnumilehele
väideti, et üks uurimisse sekkunutest on kapo Tallinna
osakonna komissar Miil.
Vääna õppebaasis toimunud kapo jaanipäevapidustustelt
saabus avariipaika ka kapo peadirektor Jüri Pihl.
Samuti on Pihl BNS-ile väitnud, et nende töötaja
verest, kellele järgmisel päeval ekspertiis tehti, ei
leitud lubamatut
kogust alkoholi. Sõnumilehele kinnitati aga, et mingit ekspertiisi pole
tehtud, kapo töötaja keeldus sellest. Samuti on
kaitsepolitsei väitnud, et surma saanud 33-aastane jalgrattur Roman Reivelt oli
purupurjus, tal olnud veres 1,6 promilli
alkoholi. Selline informatsioon on aga ennatlik,
lahkamistulemused ei olnud eile õhtuks teada.
Kaitsepolitsei ametkondlik juurdlus tuvastas, et Aasa rikkus ametiautode
kasutamise korda. Kaitsepolitsei peadirektor Jüri
Pihl ütles Sõnumilehele, et Aasa rikkus ametiautode kasutamise korda,
kui ta pärast tööülesannete täitmist sõitis sadamasse
naisele järgi. "Ametiautot tuleb kasutada sihtotstarbeliselt," selgitas
Pihl. "Aasa oleks pidanud viima ametiauto pärast
tööülesannete täitmist kohe parklasse."
Samas polnud Pihli sõnul midagi imelikku, et Aasa 20. juuni hilisõhtul
ametiautoga ringi sõitis. "Kaitsepolitseiniku tööpäev
ei kesta vaid kella üheksast hommikul kella viieni õhtul," ütles Pihl. "Maasturi
roolis olnud Aasa tohtis ametiautot 20.
juuni õhtul kasutada, sest ta täitis Mustamäe piirkonnas tööülesandeid."
"Tegemist ei olnud põgenemisega, õige härrasmees aitab oma naist raskel hetkel,"
õigustas Kapo peadirektor Jüri Pihl oma
alluva käitumist, kes peale jalgratturi surnuks sõitmist sündmuskohalt lahkus.
Eksperdi arvamuse kohaselt poleks otsasõitu juhtunud, kui Aasa oleks
116-kilomeetrise tunnikiiruse asemel sõitnud
lubatu ehk
70 km/h piires.
Aasa süüdistust toetab ka õnnetuse ekspertiisi tulemus, mis jõudis
53,4 meetri pikkust pidurdusjälge, auto üldist
seisundit
ning kahjustusi ja teeolusid arvestades järeldusele, et kapo maastur liikus enne
pidurdamist 116 km/h, kuigi lubatud on seal
sõita vaid 70ga.
Aasa sõnul on ta koos abikaasaga kogu aeg samas kohas
elanud ja politsei ei ole teda kordagi taga otsimas käinud.
“Kodus kedagi ei olnud ja vestlusest naabritega
selgus, et mees on kuskil maal. Saatsime kohtunikule vastava kirja ja edasi
meie majja mingit tagasisidet ei tekkinud,” sõnas Hansaar.
Rauno Aasa: “Ootasin kogu selle aja, kõrvad lontis, et
mulle järele tuldaks, aga midagi ei juhtunud.”
“Oleme abikaasaga kogu aeg ühes ja samas kohas elanud.
Pole kunagi kuulnud, et politsei oleks Raunot taga otsinud,” ütleb
Rauno Aasa naine Jaanika Aasa, kes 1997. aasta suveni ka ise
sekretärina politseis töötas.