KÕIK NEED TEKSTID LEIDUVAD ARTIKLITEST
SEE ON LÜHI KOKKUVÕTE

20. juuni hilisõhtul sõitis Tallinnas Paldiski maanteel enne Haabersti ringi Rauno Aasa juhitud kapo maastur otsa
33-aastasele jalgratturile, kes sai kohapeal surma. Aasale esitatud süüdistuse kohaselt ületas maastur õnnetuse hetkel
lubatud sõidukiirust.


Ekskaitsepolitseinik Rauno Aas kinnitas kohtus, et enne jalgratturile otsasõitu tema lubatud kiirust ei ületanud.


Aasale järgmisel päeval tehtud ekspertiis mehel alkoholi veres ei tuvastanud, kuid teadaolevalt oli ta enne õnnetust pidanud
koos kolleegidega jaanipäevapidu Tallinna lähedal Väänas.


Tol traagilisel õhtul kümnendat nädalat rasedale Rauno Aasa abikaasale mõjus õnnetus niivõrd shokeerivalt, et tal tuli
lapsest loobuda. «Arst pidas tõenäoliseks võimalikke kahjustusi, mistõttu pidin aborti tegema,» tunnistas Aasa abikaasa läbi
pisarate. Ta ei osanud eilegi põhjendada, miks ta õnnetuskohalt ära jooksis: «Kartsin, hirm oli.»


Tunnistajate sõnul jooksis sündmuskohalt ära vaid üks meesterahvas, kes lonkas, ühtki naist sündmuskohalt lahkumas ei nähtud.


Teenistusalane juurdlus on seejuures aluseks võtnud inspektor Laiuse ettekande Tallinna politseiprefektile 25. juunist,
milles Laius väidab, et sündmusele järgnenud päeva õhtul helistas talle koju keegi mees, kes ütles oma nime, tutvustas ennast
kapo töötajana ja soovitas sündmuskohal nähtu unustada, jääda haiguslehele ja sellest juhtkonda mitte teavitada.


Surmaga lõppenud õnnetusest teatati Tallinna politseiprefektuuri, sealt saadeti kohale nooruke uurija, kes sellisel õnnetusel
pidi esmakordselt üksi tegutsema. Veidi enne uurija tulekut saabus sündmuskohale ka grupp erariides noormehi, kes ennast
esitlemast keeldusid, kuid agaralt uurimisse sekkusid. Sõnumilehele väideti, et üks uurimisse sekkunutest on kapo Tallinna
osakonna komissar Miil.


Vääna õppebaasis toimunud kapo jaanipäevapidustustelt saabus avariipaika ka kapo peadirektor Jüri Pihl.


Samuti on Pihl BNS-ile väitnud, et nende töötaja verest, kellele järgmisel päeval ekspertiis tehti, ei leitud lubamatut
kogust alkoholi. Sõnumilehele kinnitati aga, et mingit ekspertiisi pole tehtud, kapo töötaja keeldus sellest. Samuti on
kaitsepolitsei väitnud, et surma saanud 33-aastane jalgrattur Roman Reivelt oli purupurjus, tal olnud veres 1,6 promilli
alkoholi. Selline informatsioon on aga ennatlik, lahkamistulemused ei olnud eile õhtuks teada.


Kaitsepolitsei ametkondlik juurdlus tuvastas, et Aasa rikkus ametiautode kasutamise korda. Kaitsepolitsei peadirektor Jüri
Pihl ütles Sõnumilehele, et Aasa rikkus ametiautode kasutamise korda, kui ta pärast tööülesannete täitmist sõitis sadamasse
naisele järgi. "Ametiautot tuleb kasutada sihtotstarbeliselt," selgitas Pihl. "Aasa oleks pidanud viima ametiauto pärast
tööülesannete täitmist kohe parklasse."


Samas polnud Pihli sõnul midagi imelikku, et Aasa 20. juuni hilisõhtul ametiautoga ringi sõitis. "Kaitsepolitseiniku tööpäev
ei kesta vaid kella üheksast hommikul kella viieni õhtul," ütles Pihl. "Maasturi roolis olnud Aasa tohtis ametiautot 20.
juuni õhtul kasutada, sest ta täitis Mustamäe piirkonnas tööülesandeid."


"Tegemist ei olnud põgenemisega, õige härrasmees aitab oma naist raskel hetkel," õigustas Kapo peadirektor Jüri Pihl oma
alluva käitumist, kes peale jalgratturi surnuks sõitmist sündmuskohalt lahkus.


Eksperdi arvamuse kohaselt poleks otsasõitu juhtunud, kui Aasa oleks 116-kilomeetrise tunnikiiruse asemel sõitnud lubatu ehk
70 km/h piires.


Aasa süüdistust toetab ka õnnetuse ekspertiisi tulemus, mis jõudis 53,4 meetri pikkust pidurdusjälge, auto üldist seisundit
ning kahjustusi ja teeolusid arvestades järeldusele, et kapo maastur liikus enne pidurdamist 116 km/h, kuigi lubatud on seal
sõita vaid 70ga.


Aasa sõnul on ta koos abikaasaga kogu aeg samas kohas elanud ja politsei ei ole teda kordagi taga otsimas käinud.


“Kodus kedagi ei olnud ja vestlusest naabritega selgus, et mees on kuskil maal. Saatsime kohtunikule vastava kirja ja edasi
meie majja mingit tagasisidet ei tekkinud,” sõnas Hansaar.


Rauno Aasa: “Ootasin kogu selle aja, kõrvad lontis, et mulle järele tuldaks, aga midagi ei juhtunud.”


“Oleme abikaasaga kogu aeg ühes ja samas kohas elanud. Pole kunagi kuulnud, et politsei oleks Raunot taga otsinud,” ütleb
Rauno Aasa naine Jaanika Aasa, kes 1997. aasta suveni ka ise sekretärina politseis töötas.