Ajalugu
P-51 Mustangi ajalugu
P-51 Mustang Operating Instructions

Tehnilised näitajad
P-51 Mustang käsiraamat
P-51A/B/C/D/H/K võrdlus (tabel)
Rolls-Royce Merlin

Pildid
Mustang üldplaanis
Mustangi lähivõtted
Rolls-Royce Merlin V-12
Relvastus
Kokpit
Muud

Lingid

Tagasi pealehele

Üks efektiivsemaid, kuulsamaid ja ilusamaid II Maailmasõja hävitajaid N.A. P-51 Mustang töötati algselt välja täitmaks Suurbritannia vajadusi 1940. a. aprillis. Kiirestiarenevas sõjas Euroopas palus Suurbritannia North American Aircraft’il disainida ja ehitada uus hävituslennuk kõigest 120 päevaga. Prototüüp NA-73X arendati välja rekordajaga, aga lendu ei tõusnud see enne 26. oktoobrit 1940. Katsetades esimesi RAF’i jaoks mõeldud Mustangi mudeleid (Mustang Mk I) leiti, et 1100-hobujõuline Allisoni mootor on hea taktikalisteks luurelendudeks madalatel kõrgustel, kuid mootori jõudlus vähenes dramaatiliselt kõrgemal kui 12 000 jalga, muutes lennuki hävituslennukina õhulahinguteks sobimatuks. Selle tõttu varustati Mustang Mk I’ed 8 kuulipilduja asemel lisaks ka fotokaameratega. Sellisena teenisid Mustang’id alates 1942. aasta aprillist vähemalt kahekümne kolmes RAF’i eskaadris.

P-51A Mustang

Samal ajal tellis USAAF väikese seeria lennukeid taktikaliseks õhuluureks F-6A nime all. Peale seda kui RAF leidis lennuki sooritusnäitajad liiga madalad olevat, testisid nad lennukil uue mootorit: Rolls-Royce Merlin V-12. See parandas tugevalt lennuki näitajaid ja viis USAAF’i 2 lennuki katsetamiseni Packardi poolt ehitatud Merlin V-1650 mootoritega. Need mudelid nimetati ümber XP-51B. Üleöö oli lennuki potentsiaal tohutult kasvanud.

Kuna RAF’is oli Mustang näidanud end heast küljest ka maapealsete sihtmärkide ründamisel, tellis USAAF 500 pikeerimispidurite ja tiivaaluste relvakinnitustega lennukit. Algselt disainiti nad A-36A Apache nime all, kuid teenisid nad välja nime Mustang. Peaaegu samaaegselt telliti ka 310 P-51A’d, osad neist saadeti Britanniasse Mustang Mk II nime all, osadest said F-6B luurelennukid USAAF’i jaoks.

Esimesed Merlini mootorit kandvad versioonid läksid tootmisesse 1943. aastal P-51B nime all, mida ehitati 1988 mudelit ja P-51C nime all, mida ehitati 1750 tükki. Mõlematel versioonidel asusid tiibades 4 0.50 tollist Browningu kuulipildujat. Palju selliseid Mustange toimetati Britanniasse Mustang Mk III nime all, osad aga läksid USAAF’i F-6C nime all. Merlini mootoriga varustatud Mustang oli just see, mida liitlaste pommitajad Euroopas vajasid, nad said kuulsaks oma lennukauguse ja pommitajate kaitsmisega suurtel kõrgustel. Kuulsaim ja edukaim variant, P-51D mullikujulisest kuplist avanes 360 vaade ümbrusele, lennuki kere oli tugevdatud ja tiibades asus 6 0.50 tollist Browningu kuulipildujat. Kokku ehitati neid 7956 tükki ja paljud neist sattusid jällegi Britanniasse Mustang Mk IV nime all, osad aga ka USAAF’i kui F-6D.

P-51D Mustang

Järgmine mudel P-51K oli üldiselt eelmisele sarnane, paljud neist sattusid jällegi Euroopasse Mustang Mk V nime all (osad ka USAAF’i kui F-6K). Päris sõja lõpus ilmus ka P-51H. Seda ehitati küll vaid 550 mudelit. Kokku ehitati USA’s 15 386 Mustangi, pluss veel 200 Austraalias. Peale sõja lõppu sattus 50Mustang’it lend-lease programmiga ka Hiinasse, 40 Hollandisse ja paljudesse muudessegi kohtadesse.