"Ma ähvardan teid ainult sõrmega," ütles mees sõrma päästikule pannes.

Mõtted kargavad inimeselt inimesele nagu kirbud. Aga igaüht nad ei hammusta.

Inimesi võib mitut viisi jagada... Näiteks inimesteks ja ebarditeks... Selle peale ütles imestunud timukas: "Aga mina jagan neid peadeks ja kehadeks."

Hein lõhnab hobustele teisiti kui armunuile.

Juhtub, et konks neelatakse alla koos kalamehega.

Ära sae oksa, millel istud, või ainult siis, kui sind tahetakse selle otsa puua.

Juba sajandeid peab inimene inimesega monoloogi.

Isegi loll saabas jätab vahel kustumatu jälje.

Nad liibusid teineteise vastu nii tihedasti, et nende vahel ei jäänud ruumi ühelegi tundele.

Kas see on progress, kui inimsööja sööb noa ja kahvliga?

Keegi ei taha tunda pärmi maitset taignas, mis tänu taignale on kerkinud.

"Metssiga" kõlab väärikamalt kui lihtsalt siga.

Mõnikord tuleb vait jääda, et sind kuulda võetaks.

See, et ta on surnud, pole veel tõend, et ta on elanud.

Juhtub, et teed suu vaimustusest lahti, et seda haigutusest kinni panna.

Ka südametunnistuse häälel on häälemurre.

Eelviimane mohikaan tapab sageli viimse, et ise selleks saada.

Iga põõsas on põlev, kui sa suudad seda oma kujutlusega läita.

Imelik, raske on vastu kajama panna just kõige tühjemaid päid.

Kukk laulab kiidulaulu ka selle päeva hommikule, mil ta supipotti läheb.

Ahela kõige nõrgem lüli on kõige tugevam. Ta katkestab ahela.

Mis kasu on laiast silmaringist, kui seda tohib näidata vaid kõige kitsamas ringis?

Kaks musta lammast, aga kui erinevat värvi!

Inimestele meeldivad sellised mõtted, mis ei sunni mõtlema.

Mõnes inspiratsiooniallikas pesevad muusad jalgu.

Traditsioon on plagiaadi pärilik aadliseisus.

Tööriistu leiutas inimene järk-järgult, aga inimene on inimese tööriist juba algusest peale.

"Pea püsti!" hüüdis timukas hukkamõistetule poomisnööri kaela visates.

Ebaviisakas on öelda elukutselisele tuleneelajale "Ära mängi tulega!"