8.3 Nuudli ja riisitoidud

Nuudlitoidud

Oletatavalt on nuudlid enims`o`odud toit Jaapanis. Nuudlid on Jaapani kiirtoit - valmivad kiiresti, lihtne s`u`ua ja odav. Nuudleid tuleb s`u`ua kiiresti, et supp milles nuudlid on oleks veel p`oletavalt kuum. Nuudlid on ainuke toit, mida s`u`ues muidu `uliviisakad jaapanlased luristavad, sest kuum supp ja pikad nuudlid tuleb kiiresti `ara s`u`ua enne kui supp maha jahtub ja nuudlid n`arbunuks muutuvad. Viisakatel mitteluristavatel inimestel v`oib raske olla nuudlite s`o`omise tavaga kohaneda, kuid s`u`ues nuudleid luristamata v`oib valmistajale saata signaali, et toitu ei naudita.

Loomulikult on nuudleid mitmeid eri sorte ja erinevaid nuudleid kasutatakse erinevate toitude valmistamiseks.

Udon - nisujahust-veest-ja-soolast valmistatud torujad v`oi lamedad valged nuudlid.

Kishimen - j`amedad ja lamedad nisujahust-veest-ja-soolast valmistatud nuudlid, erinevad udonist ainult oma kuju ja suuruse poolest.

Hijamugi - peenikesed valged nisujahu nuudlid mida kasutatakse ainult k`ulmades toitudes.

Soomen - peenikesed valged nuudlid, valmistatud k`ovast nisujahu taignast mida on niisutatud kergelt p`aevalille v`oi seesami `oliga. Soomeni ja Hijamugi vahel on raske vahet teha. On ka munakollasega valmistatud Tamago Soomen, mida eristatakse tema kollaka v`arvuse t`ottu.

Soba - tatrajahust valmistatud nuudlid, kergelt pruunika v`arvusega. Erisordina on ka Cha-Soba, millele lisatakse valmistamisel rohelise tee pulbrit ja mis on kergelt roheka v`arvusega.

Enamus toitudes saab asendada Udoni ja Soba omavahel.

Lisaks nendele nuudlisortidele on olemas ka Raamen nisujahust valmistatud.

Nuudlite s`o`ogikohtadest on levinud Udon-Soba poed ja Raamen poed.

Talvel s`u`uakse nuudleid kuuma supiga. Nuudlid asetatakse kaussi, peale pannakse n`aiteks Tempura v`oi Kolokke (enamasti taimse p`aritoluga kotlett) ja kallatakse `ule kuuma supiga. Kodus valmistatavad `uhekausi nuudlitoidud on muidugi palju kirevamad, kus `uhte kaussi nuudlite peale pannakse n`aiteks t`ukk kanaliha, seeni, krevette, hiina kapsast, porgandit, jne. Kuuma suveilmaga s`u`uakse nuudleid k`ulmalt, eriti populaarsed on siis peened nuudlid ning Soba.

Erinev nuudlitoit on Yakisoba, munast ja jahsut valmistatud nuudleid kasutatakse ainult praetud nuudlitoitude valmistamiseks. Yakisoba ja Soba nuudlid on erinevatest jahudest valmistatud ning seet`ottu ka erinevad nuudlid, kuigi nimi v`oib sarnane olla.

Riisitoidud

Riis on peamine, esmane, vajalik toiduaine peaaegu iga jaapani toidukorra juures. Mitte ainult ei ole ta toit omaette vaid ka vajalik koostisosa paljudes jaapani toitudes. Ajalooliselt oli riis j`oukuse m`o`ode, kus j`oukust hinnati riisi `uhikutes koku`des. T`anap`aeval kasvatakse Jaapanis palju riisi, palju enam kui Jaapanis tarbitakse. Kui on olemas vaba lapp maad, kas linna sees v`oi m`agede vahel, kasutatakse see riisi kasvatamiseks.

Olenemata sellest kui mitu erinevate toitu serveeritakse, tunneb jaapanlane et ta ei ole t`oeliselt s`o`onud kui puudub riis. Isegi Koji k`usib peale k`upsetatud kartulite, quiche, kotleti ja salati s`o`omist kas meil on riisi ka... Ametlikel toidukordadel serveeritakse riis koos miso supiga toidukorra `opetamiseks peale isu`aratavate kalade, lihade, tempura, juurviljade serveerimist. Kuid igap`aeva elus on riis toidukorra keskmes ja seda t`aiendatakse liha-kalaga.

Jaapanis eelistatakse l`uhikese-teralist riisi, mis v`otab endasse k`upsetamisel palju vett ning muutub pehmeks. Valmisk`upsetatud riis peab olema natuke kleepuv, et seda oleks v`oimalik v`aikeste suut`aitena s`o`ogipulkadega s`u`ua.

Riisi valmistamine v`oib olla v`aga vaevarikas, kuid t`anap`aeval on igas Jaapani majapidamises riisik`upsetaja, kuhu pannakse vaid riis ja vesi. Automaatne kontroll v`otab `ule riisi keetmise reguleerides temperatuuri t`apselt nii palju kui vaja, ning l`opetab t`o`o kui riis on valmis. Riisikeetjasse saab riisi ja vee ka valmis panna, ning programeerida et see hakkaks x-tunni p`arast ise t`o`ole. Samuti hoiab riisikeetja riisi soojana.

Riisi ettevalmistamiseks tuleks riisi pesta 30 minutit kuni 1 tund enne keetmist ja lastakse riisil n`orguda. Riisi pesemisel lastakse k`ulm vesi riisi kaussi ja liigutatakse riisi k`atega umbes 30 sekundit, et vesi iga terani j`ouaks. Vesi muutub natuke valkjaks, selles valkjas vees ei tohi kunagi riisi hoida, vaid see tuleb `ara kallata. Riisi tuleb pesta niimoodi korduvalt kuni vesi on v`oimalikult puhas. Kogu protsess kestab umbes 5 minutit. Riisiterad muutuvad iga pesemisega pehmemaks kuna nad imavad vett.

Riisikeetmiseks vajalik vee kogus s`oltub mitmetest erinevatest  faktoritest - riisist, potist, riisi v`arskusest, jne. Samuti v`oib riisi keeta puljongis.  N`aha v`oib erinevalt valmistatud riisi:

Takikomi-gohan - koos riisiga on k`upsetatud erinevad toiduained, n`aiteks oad v`oi kastanid, v`oi on lisatud erinevad toiduained riisi keetmise ajal.

Maze-gohan - eelnevalt k`upsetatud ained segatakse keedetud riisiga selle settimise ajal (aeg mil riis on keedetud, kuid riisiterad muutuvad niiskest pisut kleepuvateks).

Riis seentega

Okawa - punane riis ehk sekihan, mida serveeritakse pidulikel s`undmustel. Valmistamisel k`upsetatakse riis koos eelnevalt pisut keedetud azuki (punaste) ubadega, hiljem raputatakse juurde praetud seesami seemneid.

Okayu - riis keedetakse katmata potis tugeval tulel ja peale k`upsetamist lisatakse riisile soola.

Sushi-meshi - n`orgalt `a`adikamaitseline riis mida kasutatakse sushi valmistamiseks.

Raisu - tavaline keedetud riis, mida s`u`uakse ilma igasuguste maitseaineteta ja soolata.

Levinud kiire sn`akk mida saab osta igast v`aiksest kui ka suurest poest on onigiri riisipall. See on `ummarguseks v`oi kolmnurkseks valmisvormitud riis, millele on `umberpandud merevetika leht (nori) ja lisatud on n`aiteks v`aike t`ukike k`upsetatud kala, liha, umeboshi (marineeritud ploom), praetud seesami seemneid, jne. Maksab umbes 130 Yeni ja annab 200 kcal energiat.