4. T`o`o ja t`o`olk`aija elu

Koji tahtis juba m`onda aega tagasi, et ma kirjutaksin kui raske ja pingutav v`orreldes Euroopa ja Ameerikaga on t`o`ol k`aimine Jaapanis. Kahjuks v`oi `onneks ei ole ma ise kogenud Jaapanis t`o`otamist, seega p`ohineb allj`argnev minu lugemisele ja n`ahtule.

Jaapanlastest teatakse mujal maailmas kui usinatest t`o`oinimestest, kes varavalgest hilis`ohtuni t`o`od teevad. Kui Euroopas ja Ameerikas peetakse t`o`ol k`aimist lihtsalt t`o`o ja aja vahetamist raha vastu, siis Jaapanis p`arineb ajalooliselt inimeste t`o`otahe budistlikust arusaamast, et t`o`otamine on spirituaalne distsipliin. Kuid kaasajal hakkavad nii arusaamad t`o`otamisest ja t`o`o motivatsioonist kui ka t`o`otamise tavad muutuma.

T`o`otunnid

1990 aastal oli inimese kohta kesmiselt t`o`otatud tundide summa 2,124, mis tegi Jaapanist ainukese t`o`ostusriigi, kus t`o`otundide arv oli `ule 2,000 tunni aastas. Kuid 1999 langes see 1,842 tunnini t`anu seaduslikult kehtestatud n`adalaste t`o`otundide piirlimiidile ja viiep`aevase t`o`on`adala levimisele. Umbes 90% Jaapani ettev`otetest on `uhel v`oi teisel moel rakendanud viiep`aevast t`o`on`adalat. Kuigi seaduse j`argi on Jaapanis ette n`ahtud tasustatud puhkust 14 p`aeva aastas, siis enamasti sellist "pikka" puhkust ei v`oeta. Osaliselt sellep`arast, et pikk puhkust ei olnud kunagi Jaapanis kombeks ning teiselt poolt sellep`arast, et t`o`o hulk ei v`oimalda puhkusel olla.

Kunstlikult teeb t`o`op`aeva pikaks ka asjaolu, et t`o`o ja elukoht on `uksteisest kaugel. Enamasti kulub rongiga t`o`ole j`oudmiseks 1 tund. T`o`op`aev algab erinevalt ettev`ottest 9:00 v`oi 10:00, seet`ottu tuleb hommikul kodunt lahkuda umbes 7:30. Ametlik t`o`op`aeva l`opp on 6:00 v`oi 7:00, kuid `uldjuhul ei l`opeta keegi t`o`op`aeva sel ajal. Levinud komme on, et t`o`olt ei lahkuta enne `ulemust. Siin juures peab m`arkima, et Koji uus `ulemus on m`oistlik ja `utleb, et inimene, kes ei oska elu nautida v`aljaspool t`o`od, ei naudi ka oma t`o`od, ja lahkub alati varakult. Lisades siia veel kojus`oidu aja, j`outaksegi `ohtul koju peale 21:00-i. Seda muidugi juhul kui ei pea `ohtul kolleegidega seltskondlikule koosviibimisele minema...

Ettev`ote ja eraelu

Eluaegne t`o`otamine `uhes ettev`ottes ja edutamine vastavalt staa`zhile on tuntud teadmised Jaapani ettev`otetest. Nagu eespool mainitud hakkavad t`o`o tavad ja kombed Jaapanis muutuma. T`o`otamine on siiski t`ahtis osa inimese elust, kuid noored hakkavad `uha enam v`a`artustama oma huvisid ja hobisid v`aljaspool t`o`o aega. Samuti vahetab t`o`otulemustele p`ohinev edutamine v`alja staa`zhile p`ohineva edutamise.

Jaapanis eraldatakse rangelt t`o`o ja eraelu. N`aiteks v`oidakse t`o`otada aastaid koos kolleegiga teadmata tema perest mitte midagi. Abikaasasid ei v`oeta kaasta ettev`otte olengutele ja koosviibimistele. Osaliselt tuleneb see eluaegse `uhes ettev`ottes t`o`otamise tavast, kus ettev`otte kollektiiv moodustas `uhe s`obraliku "pere". Levinud tavaks on peale t`o`od kolleegidega baari minna, et klaasi taga l`o`ogastuda. N`u`udisajal hakkab ka see komme hajuma, sest enamus noori tahavad keskenduda oma elule v`aljaspool t`o`o sf`a`ari.

T`o`oriietus

T`o`oriietus Jaapanis on meestele `ulikond ja naistele range formaalne riietus. Paljudel ettev`otetel on olemas ka vormiriietus, mis on kohustuslik mitte ainult klienditeenindajatele, soodustab nii `oelda gruppi kuulumise tunnet.

Ameti`uhigud

Jaapanis ei ole ameti`uhingud rajatud mitte `uhe t`o`ostusharu raames, vaid `uhe ettev`otte raames, kuhu kuuluvad ainult selle ettev`otte t`aist`o`oajaga  t`o`otajad. Ameti`uhingu eesm`ark on s`ailitada ja parandada oma liikmete elatustaset l`abir`a`akides juhtkonnaga palgat`ousu, t`o`otingimusi ja t`o`otajate `oigusi. Kuid kuna tegemist on ettev`otte ameti`uhinguga, siis on nii ameti`uhingu huvid kui ka ettev`otte huvid samastatud. Ameti`uhing teab, et kui poleks ettev`otet, ei oleks ka t`o`otajaid ja kui ettev`ottel l`aheb halvasti, siis l`aheb ka t`o`otajatel halvasti.

Ameti`uhingusse saavad kuuluda ainult t`o`otajad kuni kesktaseme juhtideni. Kui t`o`otaja edutatakse kesktaseme juhiks, siis ei kuulu ta enam ameti`uhingusse.

Pensionile j`a`amine

Pikka aega oli pensionile j`a`amise iga Jaapanis 55 eluaastat. T`anap`aeval on jaapanlastel maailma k`orgeim eluiga: 77 aastat meestel ja 84 aastat naistel. 1999 aastal t`osteti pensionile j`a`amise iga 60 eluaastani, enamus eraettev`otetest on sellega kohanenud, kuid riigi poolt tehtavad v`aljamaksed pensionifondist algavad alles 65 eluaastast. Riigi poolt tehtavate pensionimaksete edasil`ukkamine tuleneb finantsprobleemidest. Seet`ottu v`oib oletada, et pensionile j`a`amise iga t`ostetakse veel kord kuni 65 eluaastani.

Eluaegse `uhes ettev`ottes t`o`otamise ja pikaaegse staa`zhiga kaasnes pensionile j`a`ades `uhekordne toetus, mis oli enamasti piisav terveks pensionieaks. `Uhekordse summa saamine on t`anap`aeval asendunud regulaarsete v`aljamaksetega ettev`otte pensionifondist. V`aljamakset pensionifondist k`asitletakse lisana riiklikule pensionile. Pensionifondide idee levis kiiresti, kuid praeguseks on kahjuks paljud pensionifondid likvideeritud t`anu madalale kapitali tootlikkusele, mis tulenes madala intressim`a`ara poliitikast (sellest hiljem).

L`ouna Marunouchi regioonis

B`uroode regioon Shinjuku

Naised kannavad vormiriietust