1. S`o`omispulgad (hashi)

Jaapanis ei ole s`o`odud alati pulkadega. Kuni kaheksanda sajandi l`opuni s`oid lihtinimesed Jaapanis k`atega. Rikkam rahvas kasutas Hiina kommet j`argides juba sel ajal s`o`omispulkasid ja lusikat. K`orgema klassi eeskujul v`ottis ka lihtrahvas omaks pulkadega s`o`omise. Esimesed söögipulgad olid valmistatud painutatud bambusetükist ja nägid välja kui pintsetid ja olid ühest otsast kinni. Kümnendal sajandil tulid kasutusele kaks eraldi pulka.

V`orreldes Hiinas kasutatavate s`o`omispulkadega on Jaapanis s`o`omispulgad l`uhemad - kodus kasutatavad s`o`omispulgad on 22cm-i pikkused, v`orreldes 26 cm-ga Hiinas. Kodused  s`o`omispulgad on tehtud tavaliselt puust v`oi bambusest, ja on `ule lakitud. `Uldjuhul on pulkade `ulemisele osale lisatud ka v`aike muster. Vahel on pulkade alumisel osal v`aiksed vaod mis h`olbustavad toitu haarata ja pulkade vahel hoida.

Erilistel s`undmustel, n`aiteks Uuel Aastal s`u`uakse kodus `uhekordseks kasutamiseks m`oeldud kvaliteetsete puust s`o`omispulkadega. Samuti kasutatakse s`o`omispulkade resti, kuid paljud inimesed t`anap`aeval sellist resti isegi enam ei oma, r`a`akimata kasutamisest.

V`aljaspool kodu s`u`uakse `uhekordseks kasutamiseks m`oeldud tavaliste puidust pulkadega (waribashi). Need pulgad on paarina `uhes t`ukis v`aikses pabertaskus, nii et s`o`oma hakates v`oetakse nad paberist v`alja ja t`ommatakse lahti. Kuna tegemist on `uhekordsete pulkadega s`a`astavad nad restoranide pesemisvaeva. Kuid tegemist on ka puidu raiskamisega, sest aastas kasutatakse hinnanguliselt umbes 8 miljardit paari `uhekordseid s`o`omispulkasid. Need s`o`omispulgad on tunduvalt l`uhemad ning v`oivad seet`ottu olla ebamugavad mittekogenud pulkadega s`o`ojale.

S`o`omispulgad m`a`aravad kuidas peab olema toit serveeritud ehk siis toit peab olema serveeritud t`ukkidena, mida on lihtne pulkadega haarata ja s`u`ua.  Samuti m`a`aratleb pulkadega s`o`odavuse kriteerium, kas toit on jaapanip`arane v`oi mitte. Kui toitu ei saa v`aiksest kausist juua ega pulkadega s`u`ua, siis tegemist  pole jaapanip`arase toiduga. N`aiteks v`oib siin tuua hakkliha kotleti, mis on oma olemuselt sarnane jaapani toiduga "tonkatsu". Erinevus on ainult selles, et kotlett j`aetakse peale valmistamist `uheks t`ukiks mist`ottu tuleb s`o`omisel kasutada nuga ja kahvlit, kuid tonkatsu l`oigatakse t`ukkideks, nii et seda oleks v`oimalik pulkadega s`u`ua. Seega ei ole hakkliha kotlett jaapanip`arane toit. Sama k`aib ka curry ja riisi kohta, sest selle s`o`omiseks tuleb kasutada lusikat.

Pulkadega s`o`omisel on viisakas t`osta v`aike kauss kust s`u`uakse `uhe k`aega rinna k`orgusele, see annab nii `oelda turvalisuse, et kui toidupala pulkade vahelt kukub maandub ta kaussi.

Aga kui s`o`omispulkadega s`o`omine ei `onnestu v`oib alati paluda kahvlit-nuga v`oi s`u`ua k`atega.

Vaadates kuidas pulkadega s`u`uakse paistab, et liiguvad m`olemad pulgad. Tegelikult liigub ainult `uks pulk ja teine p`usib paigal. Kuidas???...

Mina kasutan pulki nii, et surun alumise ehk stabiilse pulga neljanda s`orme peale ja p`oidla juure vahele haardesse. Pealmist ehk liikuvat pulka hoian p`oidla, nimetiss`orme ja keskmise s`ormega. Selline pulkade hoidmisviis on minu arvates palju mugavam. Pulgad peavad olema `uksteisega paralleelselt muidu ei saa nende vahele midagi haarata ja see mis nende vahele v`oetud libiseb `ara.

Lisaks pulkadega s`o`oma `oppimisele tuleb t`ahelepanu p`o`orata ka lauakommetele:

1 - pulkadega ei tohi kedagi osutada

2 - pulki ei ole ilus hammustada ega lakkuda

3 - `ara torka pulki toidu sisse kuigi see v`oib olla palju mugavam toidu haaramise viis

4 - `ara pane pulki kunagi p`usti kaussi v`oi toidusisse. Pulgad tuleb asetada kausi servale.

Kasulikud fraasid:

Hashi o onegai shimasu     - palun tooge s`o`omispulgad

Fooku o onegai shimasu    - palun tooge kahvel

Naifu o onegai shimasu      - palun tooge nuga

Supuun o onegai shimasu  - palun tooge lusikas